Tehnoloogia teeb ülemaailmse keskkonnareformi võimalikuks

Maailmakoristuspäeva meeskond kasutab väga erinevaid tehnoloogiaid, et tuua 15. septembril koristustalgutele miljoneid vabatahtlikke üle 150 riigis.

Kui 30 000 pühendunud juhti viia kokku tehnoloogiaga, saab tulemuseks maailma ajaloos enneolematu sünkroniseeritud koostöö. Korraldajad loodavad, et sellega kaasnevad uued standardid kogu maailmas kodanikuühiskonna jaoks. See on näide, kuidas kasutada tehnoloogiat koostööks, kuidas kaasata ja rakendada ühtseid strateegiaid keerukate probleemide lahendamisel.

„Tehnoloogiat kasutatakse maailmakoristuspäeva korraldamise igal sammul – prügi kaardistamisel, tegevuste sünkroniseerimisel ja kontinentide vahelises kommunikatsioonis, uudiste ja tegevuste jagamisel ning püsivate lahenduste leidmisel kohalikele kogukondadele,“ rääkis Maailmakoristuspäeva juhatuse liige Eva Truuverk.

Koristuspäeva lähenedes võib juba küsida – mis järgmiseks? Algusest peale on olnud tiimis mitmed tehnoloogiaala innovaatorid ning loomulikult püütakse laiendada diskussiooni tehnoloogiliste võimaluste üle, mis aitaks ülemaailmse jäätmekriisiga toime tulla.

Rainer Nõlvak, tehnoloogiaettevõtja ja maailmakoristuspäevale eelneva Teeme Ära liikumise üks algatajatest, tervitab Euroopa Komisjoni kavatsust keelata ühekordselt kasutatava plastiku. Nõlvaku meelest tuleks aga vaadata üle kogu tootmistsükkel: „Ühekordse plastiku keeld – alustuseks on see päris hea. Järgmisena soovitaksin seadust, mis lubab toota ainult kindlalt ohutut plastmassi. Seejärel võiks olla juba ülemaailmne “remondiseadus”, mille järgi peaksid kõik tooted – vähemalt elektriseadmed – olema hõlpsasti parandatavad ja varuosasid lihtne saada.“

Nõlvaku sõnul on üks suuremaid probleeme plastikutüüpide lai valik, mis teeb nende kogumise ja taaskasutuse keeruliseks ja kalliks. Kui erinevate plastikute toodanguhulk hoida kontrolli all, siis oleks taaskasutus odavam ning ärid leiaksid kasumlikke viise nende kogumiseks. „Peaks olema globaalne prügikogumissüsteem, kus inimesed saaksid oma plastikprügi tagastada ja saada selle eest mingit tasu. Kõige olulisem on motiveerida inimesi plastiprügi koguma, selle asemel, et prügi loodusse visata,“ rõhutas Nõlvak.

„Arvutiala on viimase kümne aastaga arenenud tormiliselt, nii et tehnoloogia seiskohast on automaatne prügisorteerimine muutunud märgatavalt hõlpsamaks. Näiteks on võimalik välja töötada avalikesse kohtadesse paigaldatud automaadid, kus oleks võimalik tavainimesel plastikut rahaks vahetada. Masin identifitseeriks ja võtaks vastu ainult kindlat tüüpi plastikut,“ lasi Starship Technologies kaasasutaja Ahti Heinla mõttel rännata.

Kui tegeleda koristamata jäätmete asukoha, sisu ja koguse andmetega nii lokaalselt kui globaalselt, annab see tulevasteks uuringuteks järgmise suuna. Maailma jäätmeplatvorm, mille on loonud pühendunud vabatahtlike juhitav Teeme Ära Sihtasutus, tõmbab andmeid erinevatest jäätmekogumisrakendustest, et saada tervikpilt maailma praegusest jäätmeolukorrast. „Me teame, et 30% maailma jäätmetest jõuab loodusse ja ookeanidesse, kuid me ei tea täpselt, kus. Pärast kaardistamist on meil ülevaade kõige kriitilisematest piirkondadest ja saame nendega tegeleda. See on platvorm, mis pakub avatud andmeid kõigile kasutamiseks, et leida edasisi kohalikke või piirkondlikke lahendusi,“ ütles Kadri Maripuu, sihtasutuse Teeme Ära kaardistamisjuht.

Maailmakoristuspäev toob kokku miljonid vabatahtlikud 150 riigis, et ühendada kõigi energia, hea tahe ja mure keskkonna üle ning puhastada oma riike prügireostusest ühe päeva jooksul. Maailmakoristuspäeva hoiab käigus kodanikuühendus „Lets do it! World“, mis on viimase kümne aasta jooksul algatanud koristusaktsioone 113 riigis, kus on kokku osalenud üle 20 miljoni vabatahtliku. Liikumine sai alguse Eestis 2008. aastal, mil 50 000 inimest tuli kokku, et viie tunni jooksul riik puhtaks teha. Tehnoloogilise poole eest vastutas endine Skype’i peaarhitekt ja Starship Technologiesi asutaja Ahti Heinla, kelle töö tulemusel kaardistati enne koristusaktsiooni rohkem kui 10000 prügimäge ja seejärel organiseeriti seda koristama 50000 vabatahtlikku.