MAAILMAKORISTUSPÄEV 21.septembril 2019
Puhtama maailma nimel
Tuhat tänu kõigile koristajatele!
Maailmakoristuspäeva tiim tänab kõiki koristajaid südamest – ilma teieta poleks see lihtsalt võimalik olnud! Uskumatu hulk hoolivaid inimesi – aitäh, aitäh, aitäh!
Ühepäevasest koristusmaratonist 21. septembril võttis osa rekordilised 20 miljonit inimest 180st riigist. Ka Eesti koristajate arv on võrreldes möödunud aastaga pea kolm korda suurem. Meil koristas väikeprügi vähemalt 28 038 INIMEST ehk 2,1 protsenti elanikkonnast!
Eestis:
- koguti vähemalt 333 000 liitrit prügi;
- sealhulgas 2200 liitrit ehk 1,1 miljonit suitsukoni;
- esialgsetel andmetel on suurima protsendi elanikkonnast kaasanud riikide seas Eesti viiendal kohal.
Maailmas
- Indoneesia – suurima osalejate arvuga riik (ligi 10 miljonit inimest);
- Pakistan ja USA – vastavalt 2,5 ja 2 miljonit osalejat;
- Sri Lankal koguti ainuüksi ühest rannast 250 kilo plasti ja 15 kilo rannaplätusid.
Järgmine Maailmakoristuspäev toimub 19. septembril 2020.
Maailma parimad õpilased ja koolid
Tänavu olid just õpilased, õpetajad ja koolid need, kes tulid maailmakoristuspäeval välja ja aitasid meie kodupaigad oluliselt puhtamaks kraamida.
Just õpilased ja lasteaialapsed korjasid maast üles enamiku 1,1 miljonist suitsukonist, mida nad tegelikult ju ise sinna visanud polnudki.
Vastukajana ilmnes, et suur hulk koristajad olid üllatunud, et Eestis igal pool nõnda palju prügi vedeleb. Teisalt tõdesid õpetajad, et ega koristamas käinud lapsed naljalt prügi enam maha ei viska. Rohkesti jagati kiiduavaldusi ka väikeprügi probleemi tõstatamisele, sest tõepoolest, ega enamik meist lihtsalt ei pane seda maas vedelevat konimerd igapäevaselt ju tähelegi.
Innustust said koristamisest loodetavasti kõik. Näiteks kirjutas Saue gümnaasiumi õpetaja ääretult kenasti nõnda: “Õpilased olid projektist päris vaimustuses ning leppisid geograafia õpetajaga kokku, et järgmisel aastal võetakse tõsiselt ette Saue linna Sarapiku metsa (seal on terviserajad)!”
Nüüd aga tuleb varuda veel veidi kannatust, sest juba 15. oktoobril 2019 kell 18.30 loosime välja kauaoodatud nublu, NOËPi ja Kristel Aaslaiu ühiskontserti. Loosimine toimub meie sotsiaalmeedia kanalite vahendusel, vaata siit: facebook.com/maailmakoristuseesti.
Sügav kummardus kogu Eesti kooliperele!
Tutvu koristustööde juhenditega!
Enne koristamist on oluline tutvuda koristustööde juhendiga, näiteks, kuidas ohutult koristada, kuidas prügi sorteerida või mida teha ebatavaliste leidudega. Samuti on oluline teada, kuidas anda vajadusel esmaabi!
Jäätmeid sorteerime koristades liigiti. See on äärmiselt oluline, et võimalikult palju Maailmakoristuspäeval kogutud jäätmetest jõuaksid ümbertöötlusse. Jäätmete korjamisel on vaja alati kasutada kindaid ning lapsed ei tohiks koristada ohtlikke jäätmeid!
Need on vaid mõned üksikud soovitused, tutvu kindlasti kõigi juhistega enne koristamist ka põhjalikumalt.
Kaardistatud prügi
- Korduma kippuvad küsimused
- Veel mingi oluline link
- Veel mingi oluline link
PANUSTA RAHALISELT!
Mittetulundusühing Let’s Do It World
Konto: EE717700771003960366
Selgitus: Maailmakoristuspäev Eestis
ETTEVÕTETELE
Kuidas Maailmakoristuspäeval ettevõttena kaasa lüüa?
Lisaks toimkonna ja vabatahtlike pingutustele saame koristuspäeva ellu viidud tänu headele partneritele. Ka sinu ettevõttest võib saada ürituse toetaja.
Oled väga oodatud panustama oma töötajate aja, finantside ja teenustega luues samal ajal väärtust oma brändile. Kõige lihtsam moodus toetamiseks: kaasa oma ettevõtte, selts, organisatsioon koristamis tegevustesse.
Esitage oma partneritele väljakutse prügi koristamises osalemiseks. Hea eeskuju on nakkav!
Tulge koristama koos meeskonnaga ja kaasake ettevõtmisesse soovi korral ka pered, kliendid ja partnerid! Veetke 21. september koos – lisaks meeleolukale ühistegevusele teete head ka meie keskkonnale.
Teil ei ole veel koristuskohta? Võta ühendust oma valla- või linnavalitsusega ning küsi koristuspaiga kohta nõu. Samuti tuleks omavalitsusega ühendust võtta, kui koht on juba välja valitud, et teha kindlaks tolle maaala omanik. Kui te vajate prügiveol või ladustamise eest tasumisel abi, tuleks detailides valla- või linnavalitsusega eraldi kokku leppida. Kui te seda ei tee, jääb koristamise ja prügikäitlemise kulu teie kui korraldaja kanda. Soovi korral on võimalus koristada RMK ning Maanteameti haldusaladel paiknevaid koristuskohti, andes sellest teada registreerumisel või küsides lisainfot meie tiimilt: info@maailmakoristus.ee
Siit leiad valdade kontaktid, linnade kontaktid ja Tallinna kontaktid.
Osalete koristamisel? Ärge jätke seda enda teada, vaid kasutage oma kanaleid (uudiskirju, sotsiaalmeedit jms) sõnumi levitamiseks. Andke põnevatest ettevõtmistest teada ka Maailmakoristuspäeva Eesti tiimile, et saaksime head sõna ka oma kanalites levitada. Et info väärt tegevuste kohta koguneks, kasutage Maailmakoristuspäevast rääkides järgmisi teemaviiteid:
#minakoristan
#worldcleanupday
Tule koristama!
Uudised
Maailmakoristuspäev purustas rekordeid nii Eestis kui välismaal
Rekordilised 20 miljonit inimest 180st riigist ja territooriumilt üle ilma võttis …
Loe edasi
Tänavusel Maailmakoristuspäeval osales kaks korda rohkem eestimaalasi kui mullu
Maailmakoristuspäeval tuli Eestis kodust välja prügi korjama hinnanguliselt 22 000 inimest. …
Loe edasi
Eeskujulik Palivere Põhikool- Maailmakoristuspäeval osalesid kõik klassid
Reede oli Palivere Põhikoolis väga tegus! Kõik klassid osalesid Maailmakoristuspäeval …
Loe edasi
Eesti maailmakoristuspäeva staap on täna Delfi ja Eesti Päevalehe toimetuses
Sel korral on Eesti maailmakoristuspäeva staap Delfi ja Eesti Päevalehe …
Loe edasiMeie partnerid ja toetajad
FAKTE PRÜGI KOHTA
Eestlased soetavad aastas ligi 300 miljonit kilekotti, keskmine eluiga kilekotil on aga 20 minutit – aeg, mis kulub poest koju jõudmiseni.
Keskmine eestlane tootis 2016. aastal 376 kilo olmejäätmed. Prügi sorteerides tekib aga olmejäätmeid äärmiselt vähe võrreldes taaskasutatava materjaliga.
Maailmakoristuspäeval 2018 koguti Eesti loodusest 5 miljonit liitrit prügi.
SUITSUKONID
Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei peeta enam plastkõrsi – selleks on hoopis suitsukonid ja justnimelt tselluloos-atsetaatkiududest sigareti filter, mis ei lagune bioloogiliselt. Muuseas – kanalisatsiooniavasse visatud koni jõuab otse merre mitte mõnda maagilisse prügikasti.
- Umbes kuuest triljonist igal aastal suitsetatud sigaretist jõuab 4,5 triljonit sigareti filtrit loodusesse.
- Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett.
- Loomad ja linnud on valimatud sööjad: see tähendab, et nad ei suuda vahet teha toidul ja plastjäätmetel, sealhulgas suitsukonidel. Suitsukonid võivad nad kas lämmatada või mürgitada erinevate toksiinidega, millest nad ei ole võimelised taastuma.
- Sigaretid sisaldavad vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed. Ühest suitsukonist leostuvad mürgised ained on kaladele surmavad.
PLAST
Igal aastal tarbitakse maailmas kuni viis triljonit kilekotti, mis teeb peaaegu 10 miljonit kilekotti minutis. Kui need kokku siduda, siis võiks kõiki neid plastist kotte ümber maailma mässida seitse korda tunnis.
- Kõikidest plastesemetest, mis maailmas on kunagi toodetud, jõuab taaskasutusse vaid üheksa protsenti.
- Peaaegu 50 protsenti kogu plastist on toodetud viimase 15 aasta jooksul.
- Plasti lagunemiseks kulub rohkem kui 400 aastat, seega eksisteerib suurem osa toodetud plastist mingil kujul siiani.
- Ennustatakse, et sellisel kiirusel, nagu plast koguneb ookeanidesse, ületab aastaks 2050 maailma ookeanide plasti mass kõigi seal elavate kalade massi.
21. septembril 2019 koristavad oma maad miljonid inimesed vähemalt 160 riigis.
Eestvedajad
Maailmakoristuspäeva aitab korraldada meie superäge tiim.
Mart Normet
Eesti Maailmakoristuspäeva eestvedaja
mart.normet@ldiw.org
Eger Karuse
Kommunikatsioonijuht
eger.karuse@letsdoitworld.org
+372 5267656
Dolores Daniel
Partnersuhete juht
dolores@maailmakoristus.ee
+372 53488447
Sandra Raju
Sotsiaalmeediaboss / eestvedaja parem käsi
sandra@maailmakoristus.ee
+372 56229347
Lenno Vaitovski
Turundusjuht
lenno.vaitovski@gmail.com
+372 5234217
Elike Saviorg
Kohalike omavalitsuste partnerluse juht
elike@maailmakoristus.ee
+372 53927669
Kerli Laur
Üldhariduskoolide keskkonnaprogrammi juht
kerli@maailmakoristus.ee
Hannele Känd
Kõnekeskuse ja värbamiste juht
hannele@maailmakoristus.ee
+372 56698839
Tatjana Lavrova
Venekeelne kommunikatsioon
tatjana.lavrova@gmail.com
+372 58175454
Laura Vadam
Sotsiaalmeedia
laura@maailmakoristus.ee
+372 53585922
Merily Toiger
Sotsiaalmeedia
merily@maailmakoristus.ee
+372 58192018
Maia-Liisa Anton
Ettevõtete prügi sorteerimise projekti juht
maialiisa@maailmakoristus.ee
+372 5213028
Marie Kanarik
Maakondlik kommunikatsioon
marie@maailmakoristus.ee
+372 58295020
Andra Saimre
Kodulehe haldus
andra.saimre@gmail.com
Mart Normet
Eesti Maailmakoristuspäeva eestvedaja
mart.normet@ldiw.org
Eger Karuse
Kommunikatsioonijuht
eger.karuse@letsdoitworld.org
+372 5267656
Dolores Daniel
Partnersuhete juht
dolores@maailmakoristus.ee
+372 53488447
Sandra Raju
Eestvedaja parem käsi / ploggingu boss
sandra@maailmakoristus.ee
+372 56229347
Kerli Laur
Üldhariduskoolide keskkonnaprogrammi juht
kerli@maailmakoristus.ee
+372 53936220
Elike Saviorg
Kohalike omavalitsuste partnerluse juht
elike@maailmakoristus.ee
+372 53927669
Tatjana Lavrova
Venekeelne kommunikatsioon
tatjana.lavrova@gmail.com
+372 58175454
Hannele Känd
Kõnekeskuse ja värbamiste juht
hannele@maailmakoristus.ee
+372 56698839
Lenno Vaitovski
Turundusjuht
lenno.vaitovski@gmail.com
+372 5234217
Maia-Liisa Anton
Ettevõtete prügi sorteerimise projekti juht
maialiisa@maailmakoristus.ee
+372 5213028
Laura Vadam
Sotsiaalmeedia
laura@maailmakoristus.ee
+372 53585922
Merily Toiger
Sotsiaalmeedia
merily@maailmakoristus.ee
+372 58192018
Marie Kanarik
Maakondlik kommunikatsioon
marie@maailmakoristus.ee
+372 58295020
Andra Saimre
Kodulehe haldus
andra.saimre@gmail.com
Aastast 2007
Maailmakoristuspäeva lugu
2007. aasta augustis istusid kohviku laua taga grupp inimesi, nende hulgas Rainer Nõlvak, Toomas Trapido, Henri Laupmaa ja Kadri Allikmäe kellel tekkis idee Eesti prügist puhtaks koristada ühe päevaga. Hiljem liitusid Ahti Heinla, Tiina Urm, Tatjana Lavrova, Eva Truuverk ja Anneli Ohvril. Teeme Ära! õnnestumisele aitasid tollal kaasa 620 vabatahtlikku ja rohkem kui 500 organisatsiooni Eestis.
3. mail koristasid rohkem kui 50 000 inimest kokku 10 000 tonni prügi. See oleks võtnud riigil aega aastaid ja oleks maksnud 22,5 miljonit eurot. Kuid see tehti ühe päevaga ja läks maksma vaid pool miljonit eurot (peamiselt prügi käitlemise kulu jäätmefirmadele).
Tänaseks on erinevatel aegadel Teeme Ära! mudeli alusel oma riiki koristanud pea 20 miljonit inimest enam kui sajast riigist üle maailma. Koristuspäevadel osalenute maksimumarvud: Läti (210 000), Leedu (250 000), Portugal (100 000), Slovenia (270 000), Rumeenia (250 000), Albaania (281 000), Ungari (200 000), Bulgaaria (375 000), Ukraina (500 000), India (54 000), Filipiinid (28,000) jne.
Esimene ülemaailme Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimus 15. septembril 2018. Tegu oli maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis sai alguse ning mida juhiti Eestist. Eesti eestvedamisel koristasid üle maailma ühel päeval oma maad inimesed 158 riigis.
Jälgi meid ka sotsiaalmeedias
Tule vaata meie puhta maailma saadikute näoraamatu gruppi, kuhu me ootame kõiki koristajaid. Just sealt leiad sa koristuspäeva eel kõige operatiivsemalt infot ning miks mitte ka kaaslased, kellega jõud ühendada! Liitu grupiga siin.
Facebooki postitused
Tubli, Eesti!
Oleme maailmas esirinnas!
Uuel aastal uue hooga, eksole 🤘Finally the moment the world has been waiting for! Here are the highest achievers of World Cleanup Day 2019!
The teams in these countries deserve all the credit. They work day and night, often on a voluntary basis, to create a better future for their communities. We thank you all for your dedication, energy and endless positivity!
To motivate over 9 million people in Indonesia to come out and clean is an amazing achievement in a logistically challenging country made up from islands.
A whopping 9,5% of the population of Kyrgyzstan participated in World Cleanup Day in this beautiful Central Asian country. It takes 5% of the population to create a shift in thinking and Kyrgyzstan is well and truly ahead in thinking about waste management, sustainability and a healthy environment for all.
🌏 20 776 731 people in 180 countries and territories participated in World Cleanup Day 2019. That is 0,3% of the world’s population. We have a long way to go, but the change we have made and keep making with regular local cleanups is huge! 💚
#worldcleanupday #letsdoitworld #trashtag
Agustina Iskandar Aijan Chynybaeva
Oli tore kohtumine peaministriga, kes on ise mõlemal aastal ka koristamas käinud.
Millest rääkisime?
Eks ikka sellest: uuel aastal uue hooga!
🇪🇪🌍
SUUR nõudekorjandus! Aita vähendada plasti ja too oma kapinurka jäänud nõud JCI Maailmakongressile. Ettevõtlike noorte organisatsioon JCI kuulutas täna välja üle-eestilise nõude korjanduse, et nende abil võõrustada kuni 5000 inimest enam kui 120st riigist.
Nõudekorjanduse eesmärk on näidata, et suuri konverentse on võimalik läbi viia ka ilma ühekordsete plastnõudeta.
Konverentsi korraldajad paluvad kõigil, kel on kodus üle nõusid, mis kapis juba pikemat aega uut eesmärki ootavad, endast märku andma info@minavastutan.ee või tel: 53405493
Viimane kuupäev annetamiseks on 31. Oktoober.Täna läks lahti üle-eestiline nõude korjandus
Ära saab anda nõusid :
Tallinn : Peetri, Kelgumäe 15 ( iga päev )
Tartu: Kesklinn ja Ülenurme ( Tel: 55540049 Mare-Liis, Iga päev )
Viljandi : Kesklinna kool ( Esmaspäeval kell 12-14 tel: 5268660)
Rakvere : ArcoVara kontor ( iga päev kell 9- 16)
Pühapäeval 27.okt on kogumisbuss
kell 10.30-10.50 Kiilis Oti busaipeatuses
kell 11.00-11.15 Saku Rimi juures
kell 11.30-12.00 Sauel Maxima kõrval
kell 12:15 – 13.00 Keila Selveri ees
Ettevõtlike noorte organisatsioon JCI kuulutas täna välja üle-eestilise nõude korjanduse, et nende abil võõrustada kuni 5000 inimest enam kui 120st riigist. Nõudekorjanduse eesmärk on näidata, et suuri konverentse on võimalik läbi viia ka ilma ühekordsete plastnõudeta.
“Ootame kõiki armsaid inimesi, kel on köögikappi jäänud kasutuseta nõud või klaasid, need annetama konverentsile. Üheskoos saaksime näidata tervele maailmale, et suure konverentsi korraldamine ilma ühekordsete nõudeta on uus norm.,” ütles projekti eestvedaja Kärt Kelgo . Kokku on noortel vaja koguda 5000 taldrikut, klaasi, kahvlit, nuga ning kohvitassi.
JCI Maailmakongressi direktori Kai Kuusik-Greenbaum sõnul on tegemist ambitsioonika ettevõtmisega, kuid on kindel, et sellest saab eeskuju ja mudel mitte ainult Eesti tulevastele üritustele, vaid ka paljudele teistele üritustele maailmas.
Konverentsi korraldajad paluvad kõigil, kel on kodus üle nõusid, mis kapis juba pikemat aega uut eesmärki ootavad, endast märku andma info@minavastutan.ee või tel: 53405493
Viimane kuupäev annetamiseks on 31. Oktoober.
JCI Maailmakongress toimub 4-8. Novembrini Tallinnas erinevates asukohtades, tuues kokku kuni 5000 inimest üle maailma. Konverentsi teeb erakordseks veel fakt, et selle korraldajad on kõik eranditult vabatahtlikud.
Ettevõtlike Noorte Koda ehk JCI on rahvusvaheline võrgustik aktiivsetele inimestele. JCI tegutseb täna rohkem kui 100 maailma riigis. JCI viib läbi augustist alates ka “Ära joo plasti! Sina vastutad” kampaaniat.
www.jci.ee
Väga huvitav artikkel, aitäh ERR ja Merilin Pärli!
Tõepoolest, mida tähendab "biolagunev"?
Kuidas laulupeonõud Soome jõudsid ehk Eesti on biolagunevate jäätmete töötlemisel võimetu
Suurelt välja reklaamitud laulu- ja tantsupeol kasutatud ühekordsed biolagunevad nõud viidi ümbertöötlemiseks Soome, sest Eestis puudub nii ulatuslik tööstusliku kompostimise võimekus. Kodukompostimiseks enamik biolagunevast prügist ei kõlbagi. Seega on küsitav, kui keskkonnasõbralikuks…Meremäe Kool oli üliõnnelik! Meie samuti! Hurraaaa!
Koolikontserti toetab ProTone, loosimise tehnilise lahenduse lõi OM filmiStuudio ning ruumi andis Pocosys. Aitäh!
