Maailmakoristuspäev
21. septembril 2019
Kuidas osaleda?
Tule koristama!
Meil on hea meel öelda, et Maailmakoristuspäev toimub taas – 21. septembril 2019! Ja taas vähemalt 150 riigis. Eestis pöörame tänavu tähelepanu eelkõige väikesele ja nähtamatule prügile, mis tegelikult igal pool meie ümber salakavalalt laotub.
Kui vaatame hoolikalt ringi, leiame prügi mitte ainult loodusest, vaid kõikjalt meie radadelt. Need on suitsukonid, pudelikorgid, aga ka pakendid ja ühekordsed nõud – kõik need asjad, mille asukoht on prügikastis, kuid mis ometi on märkamatult jõudnud mänguväljakule, põõsa alla, koduteele ja ukse kõrvale. Ka see on prügi, mis on vahest sama ohtlik kui suur prügi metsa all.
Tule 21. septembril lihtsalt kodust välja või mine mõnda lemmikpaika ja korja kogu teele jääv prügi maast üles!
Kuidas registreerida?
Üheskoos tegime eelmisel aastal ära midagi erakordset – 18 miljonit inimest 157 riigis tuli eestlaste üleskutsel kodudest välja ja koristas terve ilma palju puhtamaks. Eestis kraamis loodust umbes 10 000 inimest.
Maailmakoristuspäevale Eestis saab registreerida nii individuaalselt kui gruppidena siin meie kodulehel. Registreerides tuleb kirja panna oma andmed, mitmekesi koristama minnakse ja eeldatav osalejate arv. Samuti võiks ära märkida paiga, kuskandis on plaanis koristada.
Pärast koristuspäeva küsime me uuesti osalejate lõplikku arvu ning kogutud prügi kogust. Pane end kohe koristusele kirja!
Tutvu koristustööde juhenditega
Enne koristamist on oluline tutvuda koristustööde juhendiga, näiteks, kuidas ohutult koristada, kuidas prügi sorteerida või mida teha ebatavaliste leidudega. Samuti on oluline teada, kuidas anda vajadusel esmaabi!
Jäätmeid sorteerime koristades liigiti. See on äärmiselt oluline, et võimalikult palju Maailmakoristuspäeval kogutud jäätmetest jõuaksid ümbertöötlusse. Jäätmete korjamisel on vaja alati kasutada kindaid ning lapsed ei tohiks koristada ohtlikke jäätmeid!
Need on vaid mõned üksikud soovitused, tutvu kindlasti kõigi juhistega enne koristamist ka põhjalikumalt.
Kaardistatud prügi
- Korduma kippuvad küsimused
- Veel mingi oluline link
- Veel mingi oluline link
PANUSTA RAHALISELT!
Mittetulundusühing Let’s Do It World
Konto: EE717700771003960366
Selgitus: Maailmakoristuspäev Eestis
ETTEVÕTETELE
Kuidas Maailmakoristuspäeval ettevõttena kaasa lüüa?
Lisaks toimkonna ja vabatahtlike pingutustele saame koristuspäeva ellu viidud tänu headele partneritele. Ka sinu ettevõttest võib saada ürituse toetaja.
Oled väga oodatud panustama oma töötajate aja, finantside ja teenustega luues samal ajal väärtust oma brändile. Kõige lihtsam moodus toetamiseks: kaasa oma ettevõtte, selts, organisatsioon koristamis tegevustesse.
Esitage oma partneritele väljakutse prügi koristamises osalemiseks. Hea eeskuju on nakkav!
Tulge koristama koos meeskonnaga ja kaasake ettevõtmisesse soovi korral ka pered, kliendid ja partnerid! Veetke 21. september koos – lisaks meeleolukale ühistegevusele teete head ka meie keskkonnale.
Osalete koristamisel? Ärge jätke seda enda teada, vaid kasutage oma kanaleid (uudiskirjad, sotsiaalmeedia jms) sõnumi levitamiseks. Andke põnevatest ettevõtmistest teada ka Maailmakoristuspäeva Eesti tiimile, et saaksime head sõna ka oma kanalites levitada. Et info väärt tegevuste kohta koguneks, kasutade Maailmakoristuspäevast rääkides järgmisi teemaviiteid:
Meie partnerid ja toetajad
FAKTE PRÜGI KOHTA
Eestlased soetavad aastas ligi 300 miljonit kilekotti, keskmine eluiga kilekotil on aga 20 minutit – aeg, mis kulub poest koju jõudmiseni.
Keskmine eestlane tootis 2016. aastal 376 kilo olmejäätmed.
Maailmakoristuspäeval 2018 koguti Eesti loodusest 5 miljonit liitrit prügi.
PRÜGI EESTIS
Enim viiakse metsa prügi Harjumaa, Ida-Virumaal, Läänemaal ja Raplamaal. Metsa viidav prügi liigitub nelja rühma – olmejäätmed, ehitusjäätmed, mööbel ja kompost.
- Eestis võetakse ringlusse veidi üle neljandiku olmejäätmetest. Eurostati andmetel oli vastav näitaja 2016. aastal 28,1 protsenti, 2000. aastal seevastu vaid 2,4 protsenti. Viimase paari aastaga on see näitaja aga veidi langenud, sest jäätmeid on hakatud saatma ka põletusse Iru elektrijaama.
- Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tõi 2017. aastal riigimetsast välja 281 tonni jäätmeid. RMK hoole all on 47 protsenti Eesti metsamaast. Metsa jäetava prügi kogused pole viimase kümne aastaga kahanenud.
- Aastatel 2005-2015 tekkis Eestis keskmiselt 140 kilogrammi pakendijäätmeid elaniku kohta aastas. Kahjuks jõuab pakendijäätmeid ka segaolmejäätmete sekka — Keskkonnaagentuuri andmeil moodustavad pakendijäätmed segaolmejäätmetest keskmiselt 29 protsenti. Pärast Iru elektrijaama jäätmeploki avamist põletatakse keskmiselt 60 protsenti segaolmesse visatud plastpakenditest ning ringlusse võetakse 40 protsenti.
PRÜGI MAAILMAS
Inimesed on alates viiekümnendatest aastatest, mil algas masstootmine, tekitanud 8,3 miljardit tonni (umbes 1400 Giza püramiiditäit) plastikut. Suurem osa sellest, täpsemalt 6,3 miljardit tonni, on lõpetanud prügina.
- Kõikidest plastesemetest, mis maailmas on kunagi toodetud, jõuab taaskasutusse vaid üheksa protsenti. (Jenna Jambeck, National Geographic, 2018.)
- Igal aastal jõuab 4,8-12,7 miljonit tonni plastikut rannikualadelt ja jõgedest ookeani. See tähendab 15 kilekotitäit plastprügi ühe meetri rannikujoone kohta üle terve maailma. Kui kogu see prügi panna veoautodesse, ulatuks nende rida 24 korda ümber maailma. (Jenna Jambeck, University of Georgia, 2015.)
- Seda võib võrrelda ka sellega, kui iga selline veoautotäis plastikprügi visataks ookeani iga minuti tagant. Kui midagi ette ei võeta, siis aastaks 2030 suureneb ookeani visatav prügi kogus kahe veoautotäieni ja aastaks 2050 juba nelja autotäieni minutis. (Ellen MacArthur Foundation report, 2016.)
15. septembril 2018 koristasid oma maad inimesed 158 riigis.
Eestvedajad
Maailmakoristuspäeva aitab korraldada meie superäge tiim.
Ettevõtete prügi sorteerimise projekti juht
maialiisa@maailmakoristus.ee
+372 5213028
Uudised
Mart Normet kutsub kõiki septembris koristama
Eesti eestvedamisel kogunevad Maailmakoristuspäeval 21. septembril 2019 taas miljonid inimesed …
Loe edasi
Tallinnas kogunevad Maailmakoristuspäevast osa võtnud riikide esindajad
25.-27. jaanuarini 2019 toimub Tallinnas Puhta maailma konverents, mille eesmärk …
Loe edasi
PPA valmisoleku ja reageerimise büroo koristas maailma Pedassaarel
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) valmisoleku ja reageerimise büroo kümme töötajat …
Loe edasi
Maailmakoristuspäeva toetasid ning aitasid korraldada kümned partnerid
Maailmakoristuspäev Eestis sai teoks suuresti tänu väga headele partneritele, toetajatele …
Loe edasi
Aastast 2007
Maailmakoristuspäeva lugu
2007. aasta augustis istusid kohviku laua taga grupp inimesi, nende hulgas Rainer Nõlvak, Toomas Trapido, Henri Laupmaa ja Kadri Allikmäe kellel tekkis idee Eesti prügist puhtaks koristada ühe päevaga. Hiljem liitusid Ahti Heinla, Tiina Urm, Tatjana Lavrova, Eva Truuverk ja Anneli Ohvril. Teeme Ära! õnnestumisele aitasid tollal kaasa 620 vabatahtlikku ja rohkem kui 500 organisatsiooni Eestis.
3. mail koristasid rohkem kui 50 000 inimest kokku 10 000 tonni prügi. See oleks võtnud riigil aega aastaid ja oleks maksnud 22,5 miljonit eurot. Kuid see tehti ühe päevaga ja läks maksma vaid pool miljonit eurot (peamiselt prügi käitlemise kulu jäätmefirmadele).
Tänaseks on erinevatel aegadel Teeme Ära! mudeli alusel oma riiki koristanud pea 20 miljonit inimest enam kui sajast riigist üle maailma. Koristuspäevadel osalenute maksimumarvud: Läti (210 000), Leedu (250 000), Portugal (100 000), Slovenia (270 000), Rumeenia (250 000), Albaania (281 000), Ungari (200 000), Bulgaaria (375 000), Ukraina (500 000), India (54 000), Filipiinid (28,000) jne.
Esimene ülemaailme Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimus 15. septembril 2018. Tegu oli maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis sai alguse ning mida juhiti Eestist. Eesti eestvedamisel koristasid üle maailma ühel päeval oma maad inimesed 158 riigis.
