Suitsukonid

Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei peeta enam plastkõrsi – selleks on hoopis suitsukonid ja justnimelt tselluloos-atsetaatkiududest sigareti filter, mis ei lagune bioloogiliselt (Lazarus, CNN, 2019).
Umbes kuuest triljonist igal aastal suitsetatud sigaretist jõuab 4,5 triljonit sigareti filtrit loodusesse (Araujo & Costa, 2019).
Mürkained, mida suitsukoni vette eritab, võivad seal püsida kuni 10 aastat (Velin et al. 2011).
Ei ole enam mingi uudis, et suitsukonid on kõige arvukam prügiliik ning on märkamatult saanud riikide suurimaks jäätmeprobleemiks – ¾ sel teemal kirjutatud teaduspublikatsioonidest väidavad seda, see on nö üldtuntud tõde. Sellest kirjutas ka National Geography augustis 2019.
Sigareti filtrites leiduv nikotiin võib põhjustada neuroloogilist toksilisust, veekeskkonnas (leostumise tõttu) lisaks ka täiendavat toksiliste kemikaalidega kokkupuudet, sealhulgas raskemetallidega, etüülfenooli ja pestitsiidide jääkidega (Novotny et al. 2011 & refs therein).
Suitsukonid võivad pärssida taimede kasvu (Green et al. 2019).
Loomad ja linnud on valimatud sööjad: see tähendab, et nad ei suuda vahet teha toidul ja plastjäätmetel, sealhulgas suitsukonidel. Suitsukonid võivad nad kas lämmatada või mürgitada erinevate toksiinidega, millest nad ei ole võimelised taastuma (Novotny et al. 2011 & refs therein).
Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett (Plastic Oceans: MEPs back EU ban on throwaway)
Suitsukonid lagunevad anaeroobses keskkonnas 1-2 kuuga, 6-9 kuuga mullas, 12 kuuga magevees ja halbades tingimustes võib see kokku võtta 36 kuud. Aga see ei biolagune vaid laguneb väiksemateks kiududeks (Ach 1993; Shenstone et al. 2005; Brodof 1996)

Sigaretid sisaldavad vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed (U.S. Department of Health and Human Services, 2004)
Ühest suitsukonist leostuvad mürgised ained on kaladele surmavad (Slaughter et al., 2011).
Tubakatoodete filtrite keskmine kaal on 0,2 g ning 2019. aasta andmete kohaselt tarbiti Eestis 2019. aastal 1597 miljonit sigaretti aastas. Seega tekib Eestis hinnanguliselt 320 tonni tubakatoodete filtrite jäätmeid. Võttes arvesse ka filtritesse kogunevat niiskust, võib hinnanguline kogus olla 325 tonni.
Eestis avalikesse prügikastidesse jõuda ligi 103 tonni tubakatoodete filtreid ning tänavatele või loodusesse 84 tonni.

Kõige suurem suitsukonide reostus on suure külastatavusega randades, kus ühelt ruutmeetrilt võib leida isegi kuni 29 suitsukoni (nt Saksamaal) (Kataržytė et al. 2020). Samas on sellised uuringud väga asukohapõhised ning täit tõde reostuse suurusest ei anna (Haseler et al. 2020).

Lagunev suitsukoni eraldab umbes 100 väikest mikrofiibrist kiudu (<0,2 mm) päevas ja teatud keskkonnas võib laguneda aastaid. Lisaks mikroplastile mürgitavad sigaretikonis leiduvad ohtlikud ühendid enda ümbrust. (Francisco et al. 2021)

Randade puhastamine suitsukonidest on oluline, eriti just vee tõusupiirkondades, kuid sellest üksi probleemi lahendamiseks ei piisa: oluline on ka teadlikkuse tõstmine (Asensio-Montesinos et al. 2021).

Kõige rohkem kemikaale eraldab suitsukoni kohe pärast suitsetamist, järgmine toksilisuse tõus tekib pärast 2-5 aastat, olenevalt pinnasest. See näitab selgelt suitsukonidest põhjustatud pikaealise reostuse ohtu (Bonanomi et al. 2020).

Suitsukonist eralduvatest keemilistest ühenditest on 10% mürgised veeorganismidele ägeda ja kroonilise mürgisuse tõttu (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, metallid, ftalaadid, nikotiin ja lenduvad orgaanilised ühendid) (Venugopal et al. 2021).

Merevees eralduvad mürgid (metall(oid)id) kohe pärast veega kokkupuutumist, magevees aga mõne päeva möödudes (Akhbarizadeh et al. 2021) ning mereökosüsteemid on suitsukoni reostusest rohkem mõjutatud kui magevee ökosüsteemid (Oliva et al. 2021).

Suitsukonid püsivad veesambas 5-20 päeva ja jõuavad siis setetesse (Lima et al. 2021)

Vaid väga väikesest kogusest piisab (0,1 ja 0,01 suitsukoni liitris), et mõjutada aerjalaliste paljunemist (Lima et al. 2021).

SUITSUKONID

Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei peeta enam plastkõrsi – selleks on hoopis suitsukonid ja justnimelt tselluloos-atsetaatkiududest sigareti filter, mis ei lagune bioloogiliselt (Lazarus, CNN, 2019).

Umbes kuuest triljonist igal aastal suitsetatud sigaretist jõuab 4,5 triljonit sigareti filtrit loodusesse (Araujo & Costa, 2019).

Mürkained, mida suitsukoni vette eritab, võivad seal püsida kuni 10 aastat (Velin et al. 2011).

Ei ole enam mingi uudis, et suitsukonid on kõige arvukam prügiliik ning on märkamatult saanud riikide suurimaks jäätmeprobleemiks – ¾ sel teemal kirjutatud teaduspublikatsioonidest väidavad seda, see on nö üldtuntud tõde. Sellest kirjutas ka National Geography augustis 2019.

Sigareti filtrites leiduv nikotiin võib põhjustada neuroloogilist toksilisust, veekeskkonnas (leostumise tõttu) lisaks ka täiendavat toksiliste kemikaalidega kokkupuudet, sealhulgas raskemetallidega, etüülfenooli ja pestitsiidide jääkidega (Novotny et al. 2011 & refs therein).

Suitsukonid võivad pärssida taimede kasvu (Green et al. 2019).

Loomad ja linnud on valimatud sööjad: see tähendab, et nad ei suuda vahet teha toidul ja plastjäätmetel, sealhulgas suitsukonidel. Suitsukonid võivad nad kas lämmatada või mürgitada erinevate toksiinidega, millest nad ei ole võimelised taastuma (Novotny et al. 2011 & refs therein).

Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett (Plastic Oceans: MEPs back EU ban on throwaway)

Suitsukonid lagunevad anaeroobses keskkonnas 1-2 kuuga, 6-9 kuuga mullas, 12 kuuga magevees ja halbades tingimustes võib see kokku võtta 36 kuud. Aga see ei biolagune vaid laguneb väiksemateks kiududeks (Ach 1993; Shenstone et al. 2005; Brodof 1996)

Sigaretid sisaldavad vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed (U.S. Department of Health and Human Services, 2004)

Ühest suitsukonist leostuvad mürgised ained on kaladele surmavad (Slaughter et al., 2011).

Eestis avalikesse prügikastidesse jõuda ligi 103 tonni tubakatoodete filtreid ning tänavatele või loodusesse 84 tonni.

Kõige suurem suitsukonide reostus on suure külastatavusega randades, kus ühelt ruutmeetrilt võib leida isegi kuni 29 suitsukoni (nt Saksamaal) (Kataržytė et al. 2020). Samas on sellised uuringud väga asukohapõhised ning täit tõde reostuse suurusest ei anna (Haseler et al. 2020).

Lagunev suitsukoni eraldab umbes 100 väikest mikrofiibrist kiudu (<0,2 mm) päevas ja teatud keskkonnas võib laguneda aastaid. Lisaks mikroplastile mürgitavad sigaretikonis leiduvad ohtlikud ühendid enda ümbrust. (Francisco et al. 2021)

Randade puhastamine suitsukonidest on oluline, eriti just vee tõusupiirkondades, kuid sellest üksi probleemi lahendamiseks ei piisa: oluline on ka teadlikkuse tõstmine (Asensio-Montesinos et al. 2021).

Kõige rohkem kemikaale eraldab suitsukoni kohe pärast suitsetamist, järgmine toksilisuse tõus tekib pärast 2-5 aastat, olenevalt pinnasest. See näitab selgelt suitsukonidest põhjustatud pikaealise reostuse ohtu (Bonanomi et al. 2020).

Suitsukonist eralduvatest keemilistest ühenditest on 10% mürgised veeorganismidele ägeda ja kroonilise mürgisuse tõttu (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, metallid, ftalaadid, nikotiin ja lenduvad orgaanilised ühendid) (Venugopal et al. 2021).

Merevees eralduvad mürgid (metall(oid)id) kohe pärast veega kokkupuutumist, magevees aga mõne päeva möödudes (Akhbarizadeh et al. 2021) ning mereökosüsteemid on suitsukoni reostusest rohkem mõjutatud kui magevee ökosüsteemid (Oliva et al. 2021).

Suitsukonid püsivad veesambas 5-20 päeva ja jõuavad siis setetesse (Lima et al. 2021)

Vaid väga väikesest kogusest piisab (0,1 ja 0,01 suitsukoni liitris), et mõjutada aerjalaliste paljunemist (Lima et al. 2021).