Maailmakoristuspäev - Maailmakoristuspäev

Maailmakoristuspäev

Maailmakoristuspäev

Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimub 15. septembril 2018.

Tegu on maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis on alguse saanud Eestist ja mida juhitakse Eestist.

Eesti eestvedamisel hakkavad ühel ja samal päeval maakera puhtamaks koristama korraga ligi 150 riiki. Tänaseks on liitunud 149 riiki.

Teeme Ära! Maailmakoristus on EV100 programmi osana suurim eestlaste kingitus maailmale meie riigi 100. sünniaastapäeva puhul.

Siit leiad info, kuidas koristama registreeruda ning kõigile teistele korduma kippuvatele küsimustele.

Üleilmne koristuspäev teeb koos päikesega planeedile tiiru peale – algab hommikul kell 10.00 Uus-Meremaal ning lõpeb 36 tundi hiljem Hawaiil. Aktsioon algab Eesti aja järgi 15. septembri südaööl.

Maailmakoristuse staap hakkab paiknema Tallinnas, kuhu koonduvad kogu maailmast koristuspäeva tulemused, info, telepilt jne. Tallinna staabist hakatakse juhtima globaalset teleülekannet ja vahendama telepilti üle kogu planeedi.

Korraga astuvad puhtama looduse eest välja miljonid inimesed eesmärgiga, et astuda ühiselt samm puhtama maailma suunas, juhtida tähelepanu globaalsele prügiprobleemile ning otsida sellele lahendusi.

Eestis on koristuspäeva fookuses metsad, mererannad ja järvede-jõgede kaldad.

 

Kaardistamine

Juba mais algas üle maailma prügi kaardistamine spetsiaalse mobiilirakendusega World Cleanup äpp.

Kaardistamise eesmärk on luua nn prügiandmebaas, et planeerida koristamise logistikat ja näha prügiprobleemi ulatust. See on vajalik info ka teadlastele, kes saavad selle pealt analüüsida ja välja töötada lahendusi, kuidas prügi vähendada. Selleks on kokku pandud eraldi ülemaailmne Teeme Ära! teadlaste tiim, kes hakkab kogutud andmetega edasi töötama.

Fakte prügiprobleemi kohta

International Solid Waste Association (ISWA) andmetel tekib igal aastal juurde umbes 4 miljardit tonni prügi, sellest umbes 1,6 miljardit on olmeprügi.

3,5 miljardit inimest maailmas ei oma juurdepääsu jäätmekäitlussüsteemidele ja see prügi jõuab loodusesse, sh jõgede kaudu ookeanidesse või see põletatakse.

The Global Waste Management Outlook’i hinnangul satub igal aastal loodusesse ja sealt ookeanidesse sadu miljoneid tonne illegaalset prügi. Ookeanites hulpiv prügi on 80% ulatuses pärit sügavalt maismaalt.

Seetõttu on prügiprobleem arenenud riikide jaoks sama põletav kui arengumaades. Kuigi mitmed ühendused seiravad prügi maailma eri piirkondades, takistab prügiprobleemiga tõhusat tegelemist ka puudulik teave prügi mahtudest ja asukohtadest.

Maailmakoristuspäeva lugu

2007. aasta augustis istusid kohviku laua taga grupp inimesi, nende hulgas Rainer Nõlvak, Toomas Trapido, Henri Laupmaa ja Kadri Allikmäe kellel tekkis idee Eesti prügist puhtaks koristada ühe päevaga. Hiljem liitusid Ahti Heinla, Tiina Urm, Tatjana Lavrova, Eva Truuverk ja Anneli Ohvril. Teeme Ära! õnnestumisele aitasid tollal kaasa 620 vabatahtlikku ja rohkem kui 500 organisatsiooni Eestis.

3. mail koristasid rohkem kui 50 000 inimest kokku 10 000 tonni prügi. See oleks võtnud riigil aega aastaid ja oleks maksnud 22,5 miljonit eurot. Kuid see tehti ühe päevaga ja läks maksma vaid pool miljonit eurot (peamiselt prügi käitlemise kulu jäätmefirmadele).

Esimesena liitus Eesti algatusega Leedu, kes tegi toetuskoristuspäeva koos Eestiga (3. mail 2008 kaasates mõned tuhanded koristajad). Sügisel tegi koristusaktsiooni Läti, edasi Sloveenia, Portugal, Serbia ja seejärel paljud teised.

Tänaseks on erinevatel aegadel Teeme Ära! mudeli alusel oma riiki koristanud pea 20 miljonit inimest enam kui sajast riigist üle maailma.

Koristuspäevadel osalenute maksimumarvud: Läti (210 000), Leedu (250 000), Portugal (100 000), Slovenia (270 000), Rumeenia (250 000), Albaania (281 000), Ungari (200 000), Bulgaaria (375 000), Ukraina (500 000), India (54 000), Filipiinid (28,000) jne.