PUHTA MAAILMA PLAAN

“Keep it Clean” Eesti sõnumid:

  • Me peame õppima jäätmetest  tooteid valmistama. Me peame õppima ka neid tooteid ostma ja kasutama. Näiteks ehitus-lammutusjäätmetest toodetud materjalide (nt killustiku) kasutamist saaks soodustada, kui me hakkame seda nõudma roheliste riigihangete abil. Teatud % toote materjalist peab olema ringlusse võetud (minimum recycled content).
  • Koristuspäev peaks olema probleemile tähelepanu tõmbav ühekordne kampaania. See peab avama silmi ja osutama puudujääkidele jäätmete kogumise korraldamisel. Peale kampaaniat on oluline on tagada korralik jäätmevedu ja -käitlus.
  • Jäätmekäitluse iga lüli peab töötama:
    • riik peab looma ühtse kogumissüsteemi (et kogumine jõuaks igale poole samal moel – toimib praegu päris hästi). Lisaks prügiveole peab see laienema ka liigiti kogutud jäätmetele;
    • KOV peab seda rakendama (hetkel kohati toimiv, KOV peab oskama head tingimused kirjutama, ainuke eesmärk ei tohiks olla, et oleks odav) ja tegema järelvalvet, et täidetakse (see on kohati nõrk);
    • Inimesed peavad olema nõus andma liigiti kogutud jäätmed vedajale üle, kodus kogumine peab olema loogiline, mugav ja motiveeritud;
    • jäätmefirma viib jäätmed töötlemisele kuni neist saab uuesti kaup, prügiliasse ja põletusse peaks minema võimalikult vähe materjale.
  • Jätkuvalt tuleb teavitada, õpetada, visualiseerida – inimesed peavad teadma kuidas ja miks jäätmekäitlus toimib, miks on vajalik kompostimine, kuidas see kasu toob, milleks sobib ja ei sobi biolagunev plast jne. See on elukestev teavituskampaania!
  • Jäätmete liigiti kogumine peab tunduma normaalne, õige valik, mida toetab kogumisvahendite hea disain ja vajadusel mängulisus (nt festivalidel pudelitaara kastidel on pudelikujulised suud või on konteinerid ise pudelikujulised, jne).
  • Õigesti korraldatud jäätmekäitlus kaitseb loodust, säästab ressursse ja kaitseb meie tervist
  • Kõik loodusvarad ei pruugi lõppeda, aga neid on järjest raskem kätte saada ja see teeb vajalikuks ressursside ringluses hoidmise.
  • Jäätmekäitlus ei ole pelgalt keskkonnakaitse, see on tegelikult ellujäämiskursus (ülemaailmselt ressursikriisi arvestades peame materjale targemalt kasutama).
  • Jäätmekäitlus pole ainult prügivedu. Jäätmed on ressurss, mida tuleks rohkem kasutusele võtta.
  • Oleme jõudnud olukorda, kus valitseb prügipimedus – me enam ei märka prügi meie ümber või oleme otsustanud seda eirata. 
  • Igaüks võiks aeg-ajalt teha isikliku (või oma töökoha või organisatsiooni) jäätmeauditi ja ausalt otsa vaadata mis jäätmeid kõige rohkem tekib. Sealt saab edasi liikuda mis jäätmeid ja kuidas vähendada.
  • Kompostimine on ainus jäätmekäitlusviis, mida igaüks saab igalpool igas mahus teha – kui see tundub keeruline (kust saada kompostreid, kes aitab hallata jne), siis tuleb nõuda, et KOV aitaks seda ühiselt korraldada.
  • Komposteerimisteenuse pakkumine võiks olla üks korrusmajade haldamise juurde kuuluv teenuseliik.
  • Populariseerida korduskasutust – jõuda olukorda, kus taaskasutuspoe külastamine on esmane valik, kui vajatakse mingit eset endale püsivalt ning jagamine/laenutamine/rentimine, kui soovitakse kasutada lühiajaliselt näiteks mõnd spetsiifilist tööriista.
  • Tootjavastutuse süsteem peab laienema ka riietele ja jalatsitele ning miks mitte ka mööblile.
  • Pandipakendisüsteemi võiks laiendada veelgi – näiteks ka veinipudelitele.

TUTVU LÄHEMALT PUHTA MAAILMA PLAANIGA (ENG).