“Keep it Clean” Eesti sõnumid:
- Me peame õppima jäätmetest tooteid valmistama. Me peame õppima ka neid tooteid ostma ja kasutama. Näiteks ehitus-lammutusjäätmetest toodetud materjalide (nt killustiku) kasutamist saaks soodustada, kui me hakkame seda nõudma roheliste riigihangete abil. Teatud % toote materjalist peab olema ringlusse võetud (minimum recycled content).
- Koristuspäev peaks olema probleemile tähelepanu tõmbav ühekordne kampaania. See peab avama silmi ja osutama puudujääkidele jäätmete kogumise korraldamisel. Peale kampaaniat on oluline on tagada korralik jäätmevedu ja -käitlus.
- Jäätmekäitluse iga lüli peab töötama:
- riik peab looma ühtse kogumissüsteemi (et kogumine jõuaks igale poole samal moel – toimib praegu päris hästi). Lisaks prügiveole peab see laienema ka liigiti kogutud jäätmetele;
- KOV peab seda rakendama (hetkel kohati toimiv, KOV peab oskama head tingimused kirjutama, ainuke eesmärk ei tohiks olla, et oleks odav) ja tegema järelvalvet, et täidetakse (see on kohati nõrk);
- Inimesed peavad olema nõus andma liigiti kogutud jäätmed vedajale üle, kodus kogumine peab olema loogiline, mugav ja motiveeritud;
- jäätmefirma viib jäätmed töötlemisele kuni neist saab uuesti kaup, prügiliasse ja põletusse peaks minema võimalikult vähe materjale.
- Jätkuvalt tuleb teavitada, õpetada, visualiseerida – inimesed peavad teadma kuidas ja miks jäätmekäitlus toimib, miks on vajalik kompostimine, kuidas see kasu toob, milleks sobib ja ei sobi biolagunev plast jne. See on elukestev teavituskampaania!
- Jäätmete liigiti kogumine peab tunduma normaalne, õige valik, mida toetab kogumisvahendite hea disain ja vajadusel mängulisus (nt festivalidel pudelitaara kastidel on pudelikujulised suud või on konteinerid ise pudelikujulised, jne).
- Õigesti korraldatud jäätmekäitlus kaitseb loodust, säästab ressursse ja kaitseb meie tervist
- Kõik loodusvarad ei pruugi lõppeda, aga neid on järjest raskem kätte saada ja see teeb vajalikuks ressursside ringluses hoidmise.
- Jäätmekäitlus ei ole pelgalt keskkonnakaitse, see on tegelikult ellujäämiskursus (ülemaailmselt ressursikriisi arvestades peame materjale targemalt kasutama).
- Jäätmekäitlus pole ainult prügivedu. Jäätmed on ressurss, mida tuleks rohkem kasutusele võtta.
- Oleme jõudnud olukorda, kus valitseb prügipimedus – me enam ei märka prügi meie ümber või oleme otsustanud seda eirata.
- Igaüks võiks aeg-ajalt teha isikliku (või oma töökoha või organisatsiooni) jäätmeauditi ja ausalt otsa vaadata mis jäätmeid kõige rohkem tekib. Sealt saab edasi liikuda mis jäätmeid ja kuidas vähendada.
- Kompostimine on ainus jäätmekäitlusviis, mida igaüks saab igalpool igas mahus teha – kui see tundub keeruline (kust saada kompostreid, kes aitab hallata jne), siis tuleb nõuda, et KOV aitaks seda ühiselt korraldada.
- Komposteerimisteenuse pakkumine võiks olla üks korrusmajade haldamise juurde kuuluv teenuseliik.
- Populariseerida korduskasutust – jõuda olukorda, kus taaskasutuspoe külastamine on esmane valik, kui vajatakse mingit eset endale püsivalt ning jagamine/laenutamine/rentimine, kui soovitakse kasutada lühiajaliselt näiteks mõnd spetsiifilist tööriista.
- Tootjavastutuse süsteem peab laienema ka riietele ja jalatsitele ning miks mitte ka mööblile.
- Pandipakendisüsteemi võiks laiendada veelgi – näiteks ka veinipudelitele.
TUTVU LÄHEMALT PUHTA MAAILMA PLAANIGA (ENG).
