2020. aastal on globaalse ületarbimise päev (Earth Overshoot Day) 22. augustil. See on päev, millal inimesed on kasutanud ära selleks aastaks ettenähtud looduslikud varad, ehk tekib ökoloogiline defitsiit (https://www.overshootday.org/).
Väikeprügi
- Plast on tugev materjal, see ei lagune looduses bioloogiliselt vaid mureneb järjest väiksemateks ja väiksemateks tükkideks – plastist saab mikroplast (läbimõõt väiksem kui viis millimeetrit), millest omakorda nanoplast (läbimõõt väiksem kui 0,1 mikromeetrit). Reovesi ja kanalisatsioon kannavad mikroplasti laiali, nii satuvad need lisaks ookeanile ka mulda ja magevette. (UN Environment, 2018)
- Ookeanides on kõige ohtlikum plast see, mida palja silmaga ei näe (Johnson & Coull, 2014).
- Linnud, kalad ja (mere)loomad söövad väikseid värvilisi plastjäätmeid, kuna need on sarnased nende enda toiduga (Le Guem, 2018).
- Lisaks sellele plastile, mis on ookeanis, leitakse plasti rohkem kui 90% merelinnu kõhust (Wilcox et al. 2015), rohkem kui poolte maailmas elavate merikilpkonnade kõhust (Schuyler et al. 2015) ja see mõjutab isegi vaalu (Unger et al. 2016).
- Plast, murenedes järjest väiksemateks tükkideks, mõjutab negatiivselt ka fütoplanktonit (Bergami et al., 2017; Mao, et al., 2018). Fütoplankton moodustab umbes 50% kogu maakera fotosünteesi aktiivsusest, sidudes süsinikdioksiidi (CO2) hapnikuks ja suhkruteks (The importance of plankton, 2015).
- Zooplankton, kes on veeökosüsteemides põhitoiduks kaladele ja mereloomadele, on võimeline samuti nanoplasti sööma ajades selle segamini fütoplanktoniga (Desforges, Galbraith & Ross, 2015)
Suitsukonid
- Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei peeta enam plastkõrsi – selleks on hoopis suitsukonid ja justnimelt tselluloos-atsetaatkiududest sigareti filter, mis ei lagune bioloogiliselt (Lazarus, CNN, 2019).
- Umbes kuuest triljonist igal aastal suitsetatud sigaretist jõuab 4,5 triljonit sigareti filtrit loodusesse (Araujo & Costa, 2019).
- Sigareti filtrites leiduv nikotiin võib põhjustada neuroloogilist toksilisust, veekeskkonnas (leostumise tõttu) lisaks ka täiendavat toksiliste kemikaalidega kokkupuudet, sealhulgas raskemetallidega, etüülfenooli ja pestitsiidide jääkidega (Novotny et al. 2011 & refs therein).
- Suitsukonid võivad pärssida taimede kasvu (Green et al. 2019).
- Loomad ja linnud on valimatud sööjad: see tähendab, et nad ei suuda vahet teha toidul ja plastjäätmetel, sealhulgas suitsukonidel. Suitsukonid võivad nad kas lämmatada või mürgitada erinevate toksiinidega, millest nad ei ole võimelised taastuma (Novotny et al. 2011 & refs therein).
- Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett (Plastic Oceans: MEPs back EU ban on throwaway)
- Sigaretid sisaldavad vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed (U.S. Department of Health and Human Services, 2004)
- Ühest suitsukonist leostuvad mürgised ained on kaladele surmavad (Slaughter et al., 2011).
Plast
- Igal aastal tarbitakse maailmas kuni viis triljonit kilekotti, mis teeb peaaegu 10 miljonit kilekotti minutis. Kui need kokku siduda, siis võiks kõiki neid plastist kotte ümber maailma mässida seitse korda tunnis. (UNEP roadmap on single use plastics, 2018)
- Peaaegu 50% kogu plastist on toodetud viimase 15 aasta jooksul. (Jenna Jambeck, National Geographic, 2018)
- Plasti lagunemiseks kulub rohkem kui 400 aastat, seega eksisteerib suurem osa toodetud plastist mingil kujul siiani. (Jenna Jambeck, National Geographic, 2018)
- Greenpeace raporti kohaselt jõuab 260 miljonist tonnist igal aastal toodetud plastist 10% ookeani (Plastic Debris in the World’s Oceans, 2006)
- Plastjäätmed tapavad umbes 100 000 merelooma aastas, lisaks miljoneid linde ja kalu. (Le Guem, 2018)
- Ainuüksi rannikualadelt satub ookeani 5,3 kuni 14 miljonit tonni plastjäätmeid. Suurem osa sellest ei visata merre laevadelt vaid ladestatakse hooletult maale või jõgedesse, eriti Aasias. Merre kandub see tuule või lainetuse mõjul. (Parker, 2018)
- Ennustatakse, et sellisel kiirusel, nagu plast koguneb ookeanidesse, ületab aastaks 2050 maailma ookeanide plasti mass kõigi seal elavate kalade massi (World Economic Forum, 2016).
- Paljud plastid tekitavad väiksemaks murenedes kasvuhoonegaase, andes oma panuse kliimakatastroofi (Royer, Ferron, Wilson & Karl, 2018).
