KORISTUS LASTEAEDADES
Kampaanias saavad osaleda kõik lasteaiad. Loosi läheb Piip ja Tuut Teatri etendus.
Koristamine võib toimuda vahemikus 13.-24. september.
Lasteaiast peab koristama tulema vähemalt kümme protsenti või 100 lasteaialast.
Tehke prügist fotosid ja levitage neid sotsiaalmeedias teemaviitega #kolepilt.
Valige välja ja laadige üles oma tehtud fotodest ÜKS KÕIGE KOLEDAM PILT. NB! Pildifaili nimes peab kindlasti olema ära märgitud lasteaia nimi!
Täitke ära meie poolt etteantud TAGASISIDE ankeet
NB! Kui te ei jõudnud ennast ära registreerida, siis tagasiside ankeet täitke igal juhul, ka siis, kui Te ei täitnud 10% osalust. Teie tagasiside on meile väga oluline!
Kajastage oma tegemisi sotsiaalmeedias teemaviidetega #maailmakoristuspäev #worldcleanupday
Kõikide üleslaetud piltide kasutamis- ja levitamisõigus on Maailmakoristuspäeval. Kui üleslaetaval pildil on lapsed, siis palun veenduge eelnevalt, et foto levitamine on lubatud. Maailmakoristuspäev kasutab pilte enda infokanalites ja pressiteadetes.
Registreerumise ja tagasisidel saadud andmeid kasutame statistilisel eesmärgil kokkuvõtete tegemisel. Samuti jagame infot kohalikele omavalitsustele.
ÜLDHARIDUSKOOLIDE KESKKONNAPROGRAMMI TOETAB
MIDA TEHA ENNE KORISTAMIST?
Lugeda läbi ohutusjuhend https://www.maailmakoristus.ee/ohutus/ ja https://www.maailmakoristus.ee/esmaabi/
Lugeda läbi faktid väikeprügi ja suitsukonide kohta ning anda info edasi õpilastele/lasteaialastele ja kõigile teistele. Rääkida väikeprügi, sh suitsukoni ohtlikkusest elusloodusele.
Anda edasi sõnum, et see ei ole lihtsalt tavaline koristuspäev. See on aeg, kui tulevad välja miljonid inimesed väga paljudest riikidest ja tuhanded õpilased igast Eestimaa nurgast, et teha üheskoos planeedi ja kogu keskkonna heaks midagi ära. Iga pingutus loeb: iga kokkukorjatud suitsukoni või plastiktükk võib päästa mõne linnu või looma elu. Muutus algab iseendast, enda käitumis- ja tarbimisharjumuste muutmisest.
MIDA KORISTADA?
Kas olete kuulnud väljendit prügipimedus? Me ei kipu märkama väikeprügi. Vaadake näiteks pargipingi juures tähelepanelikult ringi… kui palju konisid, väikeseid kommipaberi tükikesi jm just väikest prügi. Väikeprügi ongi kõige levinum prügiliik, mis on ühtlasi ka üks ohtlikumaid, kuna väikesed prügitükid on need, mis jõuavad loomade, lindude ja kalade kõhtu ning sealt otsapidi meie toidulauale. Rääkimata sellest, et väike plast laguneb mikroplastiks, mida on siis juba väga raske loodusest kätte saada.
Viimastel aastatel on Eestis ja maailmas fookuses olnud suitsukonid, mis koosnevad sünteetilistest kiududest (nb! see ei ole puuvill) ning on keskkonnale väga-väga mürgised.
KUS KORISTADA?
Seal, kus inimesi, seal prügi. Valige üks endale armas koht ja tehke see puhtaks! Kindlasti on lastel ettepanekuid, kuhu minna.
MIS SAAB SIIS, KUI ON KOROONA JA PIIRANGUD?
Loomulikult järgime piiranguid ja kehtestatud reegleid. Aga kuna tegevus toimub õues ja me saame seal üksteisega distantsi hoida, siis kindlasti me saame üht-teist koos teha.
MIDA TEHA KORISTAMISE AJAL?
Märgata väikeprügi – korjata üles kõik suitsukonid, pudelikorgid, plastiktükid, kommipaberid jne.
Teha pilte #kõigekoledampilt
KAASA VÕTTA...
hea tuju 😊
kindad
saia- või leivakott vms kasutatud kott väikeprügi kogumiseks
võimalusel helkurvest. Kohustuslik neile, kes koristavad teede ääres!
tugevam pappkarp (nt kingakarp) või purk, torkekindel, kui leitakse ohtlikke jäätmeid (patareid, süstlad vms).
