Läinud kuul toimunud kolmas üleilmne maailmakoristuspäev koputas uksele varasemast hiljem: kui tavaliselt kulub niivõrd laia haardega globaalse ettevõtmise korraldamiseks pea aasta, suudeti üle 150 riigi tänavu mobiliseerida umbes kahe kuuga. Pandeemia ja sellest tingitud piirangute ning reeglite kiuste tehti see ära. Ja edukalt.
Eestis sündinud ja siin toimetava keskkonnaorganisatsiooni Let’s Do It Worldi presidendi Heidi Solba meelest on uskumatu ja positiivne üllatus, et raskel ajal World Cleanup Day (WCD) niivõrd hästi õnnestus. Praegustel andmetel võttis ettevõtmisest osa enam kui 12 miljonit inimest 165 riigist.
Eestvedajate arvates oli aktsioon tänavu vajalikum kui varem. Organisatsiooni tegevjuht Anneli Ohvril tõdes, et kuigi paljudele inimestele tundus, et eriolukorra ajal planeedi tervis paranes, oli tegelikkus hoopis vastupidine.
Solba ja Ohvril leidsid aega, et tänavune erilistes tingimustes läbi viidud koristuspäev kokku võtta. Samuti mõtiskleti, kuhu keskkonnakampaaniaga edasi liikuda.
Kohtumine toimus 14. oktoobril.
Tänaseks on koristuspäevast möödas üle kolme nädala. Millised on emotsioonid?
OHVRIL: See, et maailmakoristus sel aastal toimus, oli üks suur ime. Tegime seda koroona kiuste. Mitte keegi ei uskunud, et me suudame seda, aga ometi tegime ära. See näitab ilmekalt, et tahtmise korral on isegi pealtnäha ilmvõimatud asjad võimalikud.
SOLBA: Praegusel raskel ajal, kui endiselt pandeemia dikteerib suurt osa meie elukorraldusest, on täiesti uskumatu ja positiivne üllatus, et tegime niivõrd suure World Cleanup Day (edaspidi WCD). Seoses pandeemiaga tehti otsus WCD ka sel aastal teha võrgustiku poolt alles juunis. See seadis meid kõiki olukorda, kus pidime kahe kuuga tegema ära töö, mida tavapäraselt teeme aastaga. On olnud väga intensiivne aeg.
Ma näen selgelt, et sel aastal on WCD isegi suurem. See, et Covid-19 andis võimaluse minna organisatsioonide poolt juhitud koristustelt rohkem individuaalsetele koristustele, on suurendanud teadlikkust ettevõtmisest ja inimeste isiklikku vastutust keskkonnast niisamuti. Oleme näinud seda tuhandetelt videotelt ja fotodelt, ka presidentide, peaministrite ja teiste ühiskonnas oluliste inimeste osalusest.
Kuigi numbrid on väiksemad, on World Cleanup Day teie silmis tänavu suurem?
SOLBA: Suur ennekõike olukorda arvesse võttes. Kui varasemalt oleme WCD-d teinud läbi suurte grupikoristuste, kus WCD-l osalenud inimeste arvu on lihtsam teada saada, siis individuaalseid koristusi ei pane inimesed tihtipeale kirja. Meil on raske numbrit hinnata. Täna on (kirjas) 165 riiki ja enam kui 12 miljonit inimest.
OHVRIL: Maailmakoristus oli olulisem kui eelnevatel aastatel. Kui mõnele tundus, et keskkonna olukord paranes, kuna istusime kõik kodudes, siis tegelikkus oli täpselt vastupidine. Keskkonna olukord globaalselt hoopis halvenes. Sel oli mitu põhjust. Näiteks viiruse eest kaitsmiseks mõeldud maskid jõudsid massiliselt loodusesse. See on väga irooniline, et kaitseme kõigepealt ennast ja tapame ülejäänud elusloodust. Samuti on tekkinud seltskond inimesi, kes on taas kasutama hakanud ühekordseid asju, lootes nii end paremini kaitsta viiruse eest, olgugi et sel pole mingit teaduslikku põhjendust. Kolmas põhjus on ilmselt psühholoogiline. Kui inimene on stressis, hoolib ta ümbritsevatest inimestest, loodusest ning keskkonnast vähem. See päädis sellega, et inimesed, kes otsisid loodusest lohutust, läksid seda tegelikult prügistama. Frustratsioon kasvatas prügistamist.
Oluline oli inimestele meelde tuletada, et me ei ole ainsad elusolendid. Me elame ühes ökosüsteemis ja peame kaitsma kõiki, mitte vaid iseennast.
Miks on Eesti globaalse koristuspäeva keskel väga tähtis?
OHVRIL: Eesti on inspireerinud väga palju teisi riike, inimesi ja organisatsioone, näidates, et üks väike riik saab tegelikult muuta maailma läbi positiivse koostöö ja teisi kaasates. Need on võtmesõnad, kuidas saame muutusi ellu kutsuda. Eesti on praegu mängimas rahvusvaheliselt väga suurt rolli ja me ise seda ei tajugi. Oleme tegelikult maailmas märksa suuremad kui ise Eestis tunneme. Eestlased peaksid enda üle olema tohutult uhked: oleme maailmakoristuse sünnimaal.
Mida tähendab see, et Eesti juhib?
OHVRIL: Maailmakoristus on Eestist alguse saanud. 2008. aastal toimus Eestis koristus, 2012. aastal läks see rahvusvaheliseks. Esimene maailmakoristuspäev toimus 2018. aastal. See on Eesti bränd ja Eesti edulugu. Lisaks sellele on maailmakoristuse baasilt sündinud täiesti uus organisatsioon (Let’s Do It World), mis juba praegu on maailma üks suurimaid keskkonnaorganisatsioone ning ainus nii laia haardega rahvusvaheline organisatsioon, mille peakontor asub Eestis. Asi, mille üle saab Eesti uhke olla. Peakorteris töötavad suuremalt jaolt eestlased, kes juhivad kogu liikumist ja toetavad eri riikide liidreid.
Maailmakoristuse sünnimaa ja peakorteri asukohana oleme samas ka kohustatud eestlastena käituma keskkonnateadlikult. Let’s Do It Worldi maailmakoristuse võrgustiku 150 riigi liidrid vaatavad Eesti otsa ja võtavad meid eeskujuks. Keskkonnast hoolimine ei tähenda, et külastan metsa ja heal juhul ei jäta sinna prügi. Keskkonnast hoolimine tähendab ka igapäevaseid tarbimisotsuseid. Selles vallas ongi eestlastel veel arenemisruumi: kuidas rohkem sortida, kompostida, vähem tarbida, kasutada enam puhast energiat ja kiiremini üle minna ringmajandusele. Maailmakoristusest ei tohi saada eestlaste rohepesu instrument!
Eesti meeskonna liikmena tunnen, et inimeste teadlikkus on aastatega kasvanud. Kas maailma mõistes samuti?
SOLBA: Teadlikkus keskkonnast ja kliimamuutustest on kindlasti kasvanud. Inimesed räägivad enam keskkonnast, poliitikud põimivad keskkonnateemat üha enam oma retoorikasse ja nii edasi. Kahtlemata on WCD-l selles suur roll. Julgen öelda, et oleme andnud panuse teadlikkuse tõstmisele kogu maailmas, kõikides enda võrgustiku riikides. Nüüd on vaja, et suudaksime kiiremini katalüseerida muutuseid ja tulla reaalse käitumisega järele.
Kuhu edasi? Mis on järgmised eesmärgid? Kas järgmiste aastate üheks tähtsaimaks ülesandeks ongi sõnade “keskkond” ja “keskkonnasõbralikkus” taasdefineerimine?
OHVRIL: Keskkond ei ole eraldi valdkond ega nišš. Kõik meie otsused peavad sündima keskkonnast lähtuvalt. Keskkonnahoid ei saa olla vabatahtlik, see peab olema kohustuslik meile kõigile, kui tahame, et meie lapsed saaksid samuti inimväärset elu. Seetõttu on meil hädavajadus minna kiiresti üle ringmajandusele ning seda mitte ainult majanduslikus tähenduses, vaid laiemalt: sotsiaalkultuurilises tähenduses. Me ei räägi uuest majandusmudelist, mis valitsuse ja ettevõtete pärusmaa, vaid uuest mõtteviisist, mille iga inimene peaks omaks võtma.
Prügi ei tohiks maailmas tegelikult üldse olla. Prügi on sümptom, mis näitab, et toimetame laastavalt, ebamõistlikult ja mitte keskkonnaga kooskõlas. Kui suudame prügi oma elust välja disainida, siis oleme suutnud hakata lõpuks ökosüsteemiga kooskõlas elama. Ehk oskame oma ressursse hallata ja elada nii, nagu loodus seda ette näeb.
Ringmajandusele ülemineku eest ei pea vastutama vaid valitsus, aga kõik ettevõtted, organisatsioonid, kogukonnad ja inimesed, ning mõtlema, kuidas saame oma tarbimist vähendada ja ringlevaks muuta. Ükski sektor ei saa seda üksi teha. Selleks on vaja visiooni. Eesti on suurepärane riik, et viia läbi eri pilootprojekte. Eesti on piisavalt suur, et olla riik, ja piisavalt väike, et kiiresti kurssi muuta.
Oleme maailmaga jõudnud sellisesse kriitilisse punkti, et muutused hakkavad nagunii toimuma. Küsimus on, kas me kiirendame neid ja meile sobivas suunas.
SOLBA: Siin võib vaadata asju kahtepidi: üheti organisatsiooni arengust, teisalt maailma arengust lähtuvalt. Mulle meeldib see viimane rohkem. Tahame tegutseda viisil, et meie organisatsioon tuleb teenima maailma arengut. Seetõttu peaks vaatama, mida maailm vajab, ja mõtlema, kuidas meie saame seda teenida. Nii on ka õige: keskkonnaorganisatsioonina peabki visiooni sedapidi sõnastama ja tegevused nii ka ritta seadma.
Me näeme, et maailma arengule aitab kaasa ennekõike kaasav koostöö eri organisatsioonide ja sektorite vahel. Selleks, et saavutada parem tasakaalus toimimine majanduse ja keskkonna vahel ning leida paremad lahendused ning stabiilsus, on vaja sektoriteülest koostööd. Meie organisatsiooni väärtused – inimesed, koostöö ja positiivsus, kindlasti toetavad sellist visiooni. Organisatsioonina liigume enam just koostöömudelite suunas, kus me juba teeme seda laadi koostööd meie võrgustikus kohalikul tasandil.
Maailma prügiprobleemi lahendus ei seisne vaid prügi koristamises: peame jõuliselt tegutsema ka prügi ennetamise, üldise teadlikkuse tõstmise ja inimeste käitumisharjumuste muutmisega ning keskenduma lahendustele orienteeritud koostööle. Need on peamised suunad.
Osalevate riikide tagasiside on kindlasti toitev ja motiveeriv. Millised head sõnad on tänavusest WCDst kõlama jäänud ja tõukavad tagant, korraldamaks järgmist?
SOLBA: Tõtt-öelda pole ma kuulnud midagi negatiivset. Suurim positiivne ja kohene tagasiside oli meie Tallinna Linnavalitsuse ruumides asuva kõne- ja meediakeskuse töö kvaliteedi ja asjakohasuse suunal. Erilist tähelepanu pälvisid kümme tunniajalist broadcast-sessiooni, mille jooksul viisime läbi inspireerivad intervjuud oma partnerite ja võrgustiku liidritega. Intervjuud olid globaalsed, näidates maailmakoristuspäeva eri riike läbi võrgustiku liidrite tegevuste. Samuti erinevaid eksperte, uusi ja inspireerivaid rohelahendusi. Oli tõeliselt emotsionaalne ja inspireeriv kogu protsessi jälgida ja ise intensiivselt kaasas olla.
Nii partnerite kui oma võrgustiku tagasisidest on tunda, et nad on uhked, et kuuluvad organisatsiooni, kus ei vaadata pelgalt WCD-d, vaid tehakse asju märksa laiemalt. See on toetav.
Partnerid on olnud kaasatud ning on olnud positiivselt üllatunud, et ka sellisel raskel ajal on võimalik mobiliseerida 12 miljonit inimest. Suuremad partnerid on indu täis ja ütlevad, et tahavad järgmisel aastal veelgi enam WCD-ga kaasas olla.
Meie organisatsiooni kõige suurem ja erilisim väärtus on maailma riikide võrgustik, mis suures osas toimetab sarnaste põhimõtete ja visiooni suunal. Töötame tihedalt mitmete suurorganisatsioonidega, kus näiteks ÜRO on mitmeid kordi öelnud, et maailmas ei ole teist sellist organisatsiooni, kus on olemas toimiv võrgustik 150 riigis ja mis toimetab ühel rindel, ühtemoodi ja ühesuguste väärtustega. Ma usun, et just selles väärtuste ja visiooni jagamises, ühtmoodi selle nimel toimetamises ja nii inimeste liitmises peitub maailma muutmise võti. Kui toome oma jõud kokku ja töötame maailma teeniva eesmärgi nimel, mõjutades miljoneid, siis mis veel suudaks maailma positiivsusele suunata? Võrgustik on kogu selle organisatsiooni üks suurimaid tugevusi.
Koristuskampaania on kahtlemata meie organisatsiooni suurim kaubamärk ja jõud ning efektiivseim viis liikumaks prügipimedusest suurenenud prügiteadlikkuse suunal. Heameel on näha, et riikide võrgustik on arenemas uutele suundadele, kus koostöövormid kogukondade, haridusprogrammide ja partneritega on võtmas konkreetseid vorme eri projektidena. Juba WCD ajal võtsid mitmed meie võrgustiku riigid teemaks prügisortimise ja kooliprojektid: need on kaks suurimat valdkonda, kus organisatsioonina koostööst partneritega oleme edasi arenemas.
Koroona pani teid kui korraldajaid keerulisse olukorda. Kindlasti tekitas tänavune eriline aasta teis hoopis uusi küsimusi. Pidite muretsema ja pöörduma riikide esindajate poole, mõeldes, kuidas koristus ellu viia ja teha seda võimalikult turvaliselt.
SOLBA: Ikka, ennekõike hoolime inimeste tervisest, mistõttu on meie tiimide turvalisus ja tervis prioriteet number üks. Elame maailmas, kus igas riigis on koroonaga seoses eri reeglid. Seetõttu, lähtudes riigi situtsioonist, jätsime koristuse formaadi valiku puhtalt riigi liidri enda otsustada. Meil olid turvalise koristuse jaoks välja töötatud selged juhendid, mida kõikides kanalites ka jagasime.
Osade Aasia riikide kohta võib öelda, et tehti individuaalseid koristusi peaaegu terve kuu jooksul, kuid suuresti mobiliseeruti just WCD ajal. Ladina-Ameerikas jällegi tõsteti inimeste teadlikkust seminaride ja veebinaridega, viies läbi koolitusi prügi sortimise olulisusest ja kompostimisest.
Väga huvitav mudel oli meie India tiimi poolt läbi viidud WCD, kus muide mobiliseeriti üle 500 000 inimese ning kus kombineeriti osavalt nii individaalseid kui grupikoristusi ning tehti prügi teadlikkuse tõstmise seminare.
Globaalsel tasandil võib tuua palju näiteid ja pea iga riik on seda väärt, ent mulle meeldib Iraani näide. Iraan on teatavasti oma olemuselt keeruline riik, kus grupitegevus suurte massidega ei ole kindlasti tavapärane ning vajab selleks poliitilist eriluba. Meie Iraani tiim ja nende tegevused on 2014. aastast alates vaikselt kasvanud. On absoluutselt harukordne, et selles riigis suudeti eelmisel aastal mobiliseerida enam kui 240 000 inimest: see on erakordne ja vapustav tulemus. Selle aasta WCD-l võttis Iraani tiim peamiseks kampaaniaks sigaretikonid. Nad otsustasid, et teadlikkuse tõstmiseks ja sigaretireostuse vähendamiseks on parim variant minna linnapilti. Nad valisid selleks Lähis-Ida ja Teherani kõige pikema tänava, mis on 18 kilomeetrit pikk. Iraani tiimi tegevused äratasid tähelepanu Teherani linnavalitsuses, kes tuli ka kohe kampaaniaga kaasa. Nad on koostööst tootnud ägeda ja õpetliku video, et jõuda iga vaatajani ja muutuseni nende ühiskonnas. Iraani valitsusele tehti avalik kutse osaleda kampaanias: sellesse suhtuti positiivselt. Minu meelest on see üks parimaid ja kaasavamaid näiteid.
Me ei tea, kui kaua pandeemia tavapärast elurütmi veel segab. Kuidas on lood järgmise koristuspäevaga?
SOLBA: Eile oli meil nõukogu koosolek. Otsustasime, et neljas maailmakoristuspäev toimub 18. septembril 2021. Päris mitmed riigid juba toimetavad selle ettevalmistusega.
Kui tarvis, peab olukorraga kohanema.
SOLBA: Ma arvan, et tänapäeva kiires maailmas määrab organisatsiooni tarkuse oskus kiiresti muutuvates tingimustes kohaneda: oskus ise hakkama saada ja muutunud olukorras visiooni teenida. Oleme kohanemisvõimelised ja seda näitas ka möödunud koristuspäev.
