Geopeiturid: “Tee rooduvarjendisse on vaba!”

Geopeiturid pidasid koristustalguid pealkirjaga „Maailmakoristuspäev 2018: Rooduvarjend nr 3“. Nimi viitab Peeter Suure merekindluse rooduvarjendile, mis on üheks sissepääsuks maa-alustesse käikudesse Pääskülas ning kus ootab kevadel leidmist kaks-kolm geopeituse aaret.

„Siin on aegade jooksul tohutu hunnik ehitusprahti maha kallutatud,“ rääkis talgute eestvedaja ja üks geopeituse korraldajatest Janar Soidla. „Koristasime, mida võimalik, püüdsime kätte saada plastikut ja metalli. Mehed ehitasid vanadest asfalditükkidest ka väikse trepi, et oleks mugavam tunnelisse siseneda.“

Päris käikudesse ei mindud ning ega ei tohigi ajavahemikul 1. septembrist kuni 30. aprillini minna – tunnelid on nahkhiirte talvitumispaik. Tulevikus plaanib Soidla püstitada tutvustava stendi, mis annab ülevaate nii ajaloost kui ülesehitusest. Pääsküla positsioonidel on maa all mitmeid kilomeetreid tunneleid. Osad on nõukogude ajal õhku lastud, kuna neid kasutas sõjaväeosa side jaoks.

„Tahtsime, et inimesed saaksid siia tulla ka turistina,“ räägib Soidla. „Osalt oli asfalt alla kukkunud, metallivargad on varasematel aastatel teinud oma „koristust“. Nüüd puhastasime raja betoonini välja ja kes tahab, saab pärast esimest maid jalutama tulla.“

Soidla sõnul võis prügist leida kõike vanadest piimatünnidest ja akendest heas korras nõuka-aegsete koorepurkide ja vaasideni. „Mõnda asja oleks tänapäevalgi ilus kasutada, aga rämpsu oli ikka päris hullult, oma kümme koormatäit ehitusprahti ja muud sodi.“  

Pärast hullu tööd nauditi üheskoos enda ja sponsorite jooke-sööke (Saku Õlletehase alkovaba õlu ja Saku Selveri söögipoolis).

Talgutel osales geopeitureid üle kolmekümne ja nüüd oodatakse kevadet, mil tunnelitesse peitmist ootab veel üks aare. „See on veel saladus,“ ei ava Soidla kõiki kaarte.