Kes veavad Eesti suurimat juubelikingitust maailmale?

Täna tutvustame Maailmakoristuspäeva toimkonnast Annelit. Kui Anneli Ohvril kutsuti 2008. aastal kampa prügikoristuskampaaniat «Teeme ära!» korraldama, oli tema esimene küsimus, kas Eestis on prügiga probleem. 

Pildil World Cleanup Day eestvedajad: Anneli Ohvril, Eva Truuverk, Kadi Kenk

Vastuse sai ta siis, kui nägi, mis tegelikult meie metsades ja tee äärtes on toimunud – need olid rämpsu sisse uppunud. Praegu on Ohvril üks nendest, kes veab eest maailma suurimat kodanikualgatust, millega septembris kogu maailm ühe päevaga palju puhtamaks saab.

Prügipimedus

Anneli Ohvrili sõnul vaevab paljusid inimesi üle maailma nn prügipimedus (inglise keeles trash blindness). Ülemaailmse koristuspäeva üks eestvedajatest tunnistas, et temagi oli enne Eestis koristuspäevaga alustamist prügipime. «Generatsioonide kaupa on inimesi sündinud prügisesse maailma ja nad polegi näinud puhast keskkonda. Nad on harjunud, see on normaalne,» lausus ta.

Pea kümme aastat tagasi oli Eesti prügist puhtaks tegemine juba väga suur ettevõtmine ja terve maailma koristamise päev tundus Ohvrili sõnul võimatu. Pärast Eesti koristamist tegi «Teeme ära!» meeskond nalja, et võiks nüüd Indiat koristama minna. Kuna Eesti koristuspäeva videoklipp hakkas internetis levima, võeti korraldajatega peagi ühendust nii Indiast kui ka paljudest teistest  riikidest. «Unistuste ja praalimisega peab ettevaatlik olema,» naljatas Ohvril.

Jääks puhtaks

Ühise koristuspäeva mõte on korjata päeva jooksul võimalikult palju prügi, et maailm puhtamaks saaks. Veelgi tähtsam eesmärk on aga see, et maailm puhtaks ka jääks ning midagi muutuks. Ohvril selgitas, et selleks tuleb eri riikides koristuspäev siduda näiteks vajadusega luua prügisortimissüsteem või mõtlemisega vähendada ületarbimist. «Sellel pole mõtet, et lihtsalt kutsume inimesed välja ja koristatakse pürgi ära. Kui prügikäitlussüsteemi pole, on järgmisel aastal kõik sama. See tekitab pettumust, et meie tegevuse tulemusel midagi ei muutunud,» arvas ta.  Ohvril lisas, et muidugi kogu Hiinat või Indiat ühe päevaga puhtaks teha ei saa, kuid oluline on see, et võimalikult palju rahvast tuleks välja ja teadvustaks probleemi.

Artikkel on refereeritud Tartu Postimehe veebiväljaandest ning täispikkuses loetav SIIT.

Maailmakoristus on välja kasvanud Teeme Ära 2008. aasta üleriigilisest koristusaktsioonist, kui 50 000 eestimaalast vaid viie tunniga kogu riigi prügist puhtaks koristasid. Teeme Ära egiidi all on praeguseks oma kodupaiku koristanud enam kui 20 miljonit inimest üle maailma.

Tänaseks on Teeme Ära kasvanud Eesti suurimaks ja mõjukaimaks rahvusvaheliseks liikumiseks. Teeme Ära Sihtasutus on üks ÜRO Keskkonnaprogrammi akrediteeritud partneritest. 2017. aastal pälvis Teeme Ära Euroopa Parlamendi Euroopa Kodaniku auhinna.

Teeme Ära pole pelgalt prügi koristamine. Teeme Ära rahvusvahelise liikumise sihiks on maailma kogukonna ühendamine, teadlikkuse tõstmine ja tõelise muutuse tekitamine, et saavutada lõplik eesmärk – puhas ja terve planeet, mis on kingitus meile kõigile.