Politsei ja keskkonnainspektsiooni soovitused ootamatuteks olukordadeks - Maailmakoristuspäev

Politsei ja keskkonnainspektsiooni soovitused ootamatuteks olukordadeks

Koristades võib tulla ette kõikvõimalikke ootamatuid situatsioone, samuti võib prügi alt välja ilmuda üllatuslikke leide. Kuidas sellises olukorras aga kõige õigemini käituda, selgitavad Politsei- ja Piirivalveameti veebikonstaabel Maarja Punak ning Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna juhataja Allar Leppind.

 

Mida teha siis, kui koristaja leiab paberid ja dokumendid, millel on näha inimeste nimesid, delikaatseid andmeid?

Tee leiukohast pilt ning pane need nimelised paberid ja dokumendid eraldi kotti. Prügi võib prügikastist erinevatesse kohtadesse sattuda juhuslikult, näiteks tuul kandis, või tahtlikult. Tahtlikult prügi selleks mitte ettenähtud kohtadesse viimine on karistatav tegevus. Leiust tuleb teavitada Keskkonnainspektsiooni (KKI) või kohalikku piirkonnakonstaablit, kes saavad ühiselt asjaolud välja selgitada. Kindlasti ei soovita andmetega infot jagada sotsiaalmeedias, kuna ei ole ju selge, kas paberitel oleva nimega isik on teadlik sellest, kuhu on tema prügi sattunud ning delikaatsete andmete jagamine on seadusega keelatud tegevus.

Kui prügi seest tulevad välja dokumendid, tuleks see info kuidagi fikseerida. Võimalusel teha kindlaks isiku nimi (nimed), aadress, muu info, mis viitaks prügistajale, teha fotod ja määrata võimalikult täpselt asukoht, kust dokumendid leiti ja saadud materjal edastada nädala jooksul pärast talguid KKI maakondlikule büroole või aadressile valve@kki.ee.

Kiiretes küsimustes saab ühendust võtta inspektsiooni valvetelefoniga 1313, kus helistaja suunatakse valveinspektorile. Keskkonnainspektsioonil on igas maakonnas olemas 24/7 valveteenistus ja saadaval vähemalt üks valveinspektor, kes oskab anda nõu või vajadusel aidata olukorda fikseerida. Peab arvestama, et inspektor ei pruugi koheselt kohale tulla, ent see ei tohiks segada koristuse jätkamist. Oma toimetused saavad talgulised kindlasti lõpuni viia, eesmärk on ju ikkagi puhtam keskkond. Kui dokumentide alusel saadakse menetluste raames keegi kätte, siis nende isikutega inspektsioon ka tegeleb.

 

Mida teha, kui leiad eseme, millel on väärtus ja mida keegi võib soovida tagasi saada?

Leitud esemed, mida omanik võib tagasi soovida, on näiteks jalgratas, mobiiltelefon, tööriist või mõni muu väärtusega ese, mille inimene võis kaotada või mis võis varavastase süüteo tulemusena metsa alla sattuda. Leitud esemed, mille väärtus ületab 50 eurot, saab toimetada lähimasse jaoskonda. Nimekiri leidudest sisestatakse avalikku andmebaasi, mida saab jälgida siit. Leiu omastamine omakasu eesmärgil on karistatav tegevus. Kui leitud eseme omanikku ühe aasta jooksul ei leita, siis tegeleb selle realiseerimise või hävitamisega edasi kohalik omavalitsus. Väiksema väärtusega leiu võib enda kätte jätta juhul, kui tagatakse selle säilimine aasta jooksul ning tehakse endast olenevalt kõik, et omanik välja selgitada. Kui omanik ei selgu, siis on õigus leitud ese endale jätta.

 

Kuidas käituda juhul, kui koristuse käigus leitakse loomade surnukeha(sid)?

Loomade surnukehade leidmisel tuleb vahet teha kodu- ja põllumajandusloomade ning hukkunud metsloomade vahel ning sellel, kas loom leitakse tiheasustusalal (linnas, asulas) või hajaasustusalal  (metsas, külas vm). Tiheasustuses ehk linna või asula piires liiklusõnnetuses või muul viisil hukkunud loomast tuleb teatada  kohalikule omavalitsusele, kes tegeleb heakorraküsimustega. Hajaasustusalal on hukkunud loomade leiud ilmselt maanteede ääres ja hukkumise põhjuseks peamiselt liiklus.

Lemmikloomad (koerad, kassid) on kõige mõistlikum nad ilmselt kohapeal maha matta. Tõenäosus sellisteks leidudeks on väike, sest metsloomad (kährikud, rebased) nii-öelda hoolitsevad hukkunud väikeloomade käitlemise eest. Ka hukkunud väikesed metsloomad (nt jänesed, rebased, kährikud) võib kohapeal maha matta. Kährikute ja rebaste matmisel on mõistlik peale matmist desinfitseerida käed, labidad jne, vältimaks kärntõve levikut.

Hajaasustuses leitud suuremate metsloomade puhul  (metskitsed, metssead, põdrad jne) tuleb leiust ja selle asukohast teavitada keskkonnainfo telefonile 1313, kustkaudu võetakse ühendust kohaliku jahipiirkonna esindajatega, kes korraldavad  hukkunud looma koristamise. Hukkunud metssigade leidmise korral tuleb kindlasti teavitada keskkonnainfo telefoni 1313 ja kutsuda kohale jahipiirkonna esindajad, sest sigade Aafrika katku tõttu tuleb hukkunud metssigade korjuseid käidelda ja kahjutustada vastavalt  spetsiaalsetele veterinaarnõuetele.

Hukkunud põllumajandusloomade  (lehmade, lammaste jne) korjustest või nende osadest, mida võib nimetada loomseteks jäätmeteks, tuleb teavitada Toidu- ja Veterinaarametit telefonil 6054750 (vastab automaatvastaja), e-posti teel või täites vastava vormi.

 

Mida teha siis, kui leiad luud?

Kui sul on kahtlus, et tegemist võib olla inimluudega, helista 112 ning anna leiust teada. Piira ala lindiga, et vajadusel oleks võimalik tuvastada jälgi, mis asuvad leiu lähiümbruses.

 

Mida teha juhul, kui talgukoht piirneb tee või ristmikuga, kus võib olla liiklejaid?

Talgukoha liiklusohutuse eest vastutab talgukoha juht. Teega piirneval alal on soovitav osalejatel enda ohutuse tagamiseks kanda helkurveste. Tihedama liiklusega ala lähedal võib vajadusel võtta eelnevalt ühendust lähima politseijaoskonnaga ning küsida sealt turvalisust puudutavaid soovitusi. Seda kindlasti juhul, kui on teada, et osalejate pargitud sõidukid võivad segada tavapärast liikluskulgu või kui on vaja ajutiselt sulgeda ligipääs mõnele teele. Liiklustorbikute ja hoiatuslintide kasutamist tasub talgujuhil kaaluda talgupäeva planeerides.