Politseikolonelleitnant Marti Magnus on tegutsenud meie turvalisuse tagamisel üle kahekümne aasta. Maailmakoristuspäeval osaleb ta Eesti tiimis turvalisuse eest vastutava nõunikuna ja vaatleb maailmakoristustiimi professionaali pilguga.
Martil on 11 aastat kogemust Päästeameti süsteemis, viimased kümme aastat on mees aga töötanud PPA kriisireguleerimise meeskonnas, selle juhina 9 aastat. Eesmärgiks on alati tagada riigi, asutuse või organisatsiooni süsteemid, millega suudetakse iga ette tulev olukord lahendada.
„Eduka kriisiolukorra lahendamiseks peame olema olukorrast teadlikud,“ selgitab Marti, „ehk mis toimub, kus toimub ja kellega toimub – „kus, mis ja kes“ tasub meeles pidada.“
Marti sõnul ei pea nägema maailmakoristusstaabis paralleeli kriisiolukorraga, kuid kriiside ennetamise mõttes peab ka siin olema teadlik kõigest toimuvast. „Mida kõrgemale läheb juhtimine, seda suurem peab olema ka prognoosivõime, teisisõnu peavad juhid situatsioonide kulgu ette nägema – kui inimesed väsivad, siis mis on kompensatsioonimeede, kus leida asendajaid, milliseid olukordi võib väsimus ette tuua jne.“
Maailmakoristuspäev ja Paavsti visiit
Politsei kriisireguleerimise meeskond lähtub oma töös planeerimata ja planeeritud sündmustest. Esimesel juhul peab toimunule reageerima kohe. Planeeritud sündmustel teeme kõik endast, et kriisi ei tekiks. Kui Rooma Paavst tuleb Eestisse, peab PPA tagama avaliku korra, kuid valmis olema ka ootamatuteks sündmusteks. Marti sõnul on väljas nähtavad ja mittenähtavad jõud. Kunagi olevat saanud jalgpallimatši korratustes ka publikus viibinud erariides politseinikud kolleegidelt nuia.
„Maailmakoristuspäev või Paavsti visiit – siin on planeerimise küsimus, kas on piisavalt jõudusid väljas, kas on joogivett, kas sobivaid juhtimiskeskkonna hoobasi, kuidas toimub infovahetus. Kriiside ennetamine ja lahendamine baseerub õigel ja ajakohasel infol,“ rõhutab Marti.
Kas on siis igas koristustiimis ka üks erariides politsei? Selle kahtluse peale kriisiekspert vaid naerab ja kinnitab, et politseinikud on koristuspäeval väljas nagu teisedki tavakodanikud. „Politsei listi siiski kirjutasin, et meie kohustus on maailmakoristusoperatsiooni igati toetada. Kui näeme ohuolukorda, siis peame sekkuma ja ennetama, mitte tagantjärele karistama või õiendama.“
„Vabatahtlikega on kihvt töötada“
Marti hinnangul tegutseb maailmakoristuse meeskond täna omas elemendis, töö käib ja praegu ei näe kriisekspert põhjust sekkuda või teisi targutamisega segada.
„See pole militaarne organisatsioon ja vabatahtlikega on väga kihvt töötada. Oma töös puutun samuti kokku vabatahtlikega, abipolitseinike, merepäästjate ja teistega. Mis eristab vabatahtlikke ja professionaale?“ küsib Marti ja vastab samas: „ vabatahtlik TAHAB tööd teha, professionaal PEAB tööd tegema.“
Mees naerab, et muidugi on väide üsna utreeritud, kuid seda rohkem vajab vabatahtlike tegevus toetust. Profid on harjunud distsipliini ja käsuahelaga, kui tuleb aga vabatahtlik sooviga aidata, siis kohene kamandamine või käsutamine muudab esimese emotsiooni negatiivseks. „Nii ta ju järgmine kord ei tule. Kui pakume mittemotiveerivat tegevust, siis peletame head inimesed eemale. Seda ei tohi lubada üheski organisatsioonis.“
Marrti sõnul on maailmakoristusaktsioon korraldatud muljetavaldavalt hästi. Tallinna ülikoolis paiknevas staabist tekkis mõne tunniga ettekujutus, kus mida tehakse. „Organiseerimise poole pealt näen erisusi – vabatahtlikud tegutsevad teistmoodi, nad on heas mõttes loomingulised. Kui tuleb ka apsakaid, siis need suudetakse kiiresti ära lahendada.“
Täna on õhus rohkem pinget ja särtsu ning Marti prognoosib päeva peale pinge kasvamist, inimesed väsivad. Poleks aga õige eeldada selliselt organisatsioonilt militaarset juhtimist. Mees räägib Teeme Ära algusaegadest, mil üks ta kolleeg talgustaapi appi minnes ukselt tagasi keeras, sest seal olevat olnud hirmus bardakk. Marti meelest oleks kolleeg pidanud olema selles keskkonnas kauem ja aru saama, mis toimub ning toetama operatsiooni õnnestumist.
„Praegu on organiseerumine väga muljetavaldav,“ kinnitab kriisiekspert. „Siin peab laskma asjadel loominguliselt toimida, inimesed peavad saama oma tahet realiseerida. Sest mis on eesmärk? Teha maailm puhtamaks, eks ole!“
Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimub 15. septembril 2018. Tegu on maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis on alguse saanud Eestist ja mida juhitakse Eestist. Eesti eestvedamisel hakkavad ühel ja samal päeval maakera puhtamaks koristama korraga üle 150 riiki. Maailmakoristuspäev on Eesti suurim juubelikingitus maailmale.
