Augusti lõpus kirjutas maailmakoristuse Eesti meeskonnale üks mees, tallinlane Andrus Tamboom, kes andis märku ühest ohtralt prügisest väikesest laiust, Harilaiust. Harilaid asub Läänemaal, Vormsi külje all, saarerannast 4 kilomeetri kaugusel.

“Seal on vanu nõukogudeaegse armee hooneid, aga ka palju olmeprügi ja pakendeid. Usun, et laiul käiakse pidutsemas ning prügi keegi enda järelt üles ei korja,” kommenteeris Andrus, kes ise sattus laiule sel suvel. Saart valitsev prügikiht jäi teda painama ning seepärast ta ka maailmakoristuse ettevõtmisele kirjutas. Eesti korraldajad lõid laiule talgukoha, kuid kuna tegemist on kohaga, kuhu keeruline pääseda (Andrus: “Sadamat seal pole, ligi pääseb kas ujudes, sõudepaadiga või jätta pisut suurem alus läheduses ankrusse.”), ei registreerunud Harilaiu talgutele keegi.

Mõni päev enne 15. septembrit kirjutas Andrus uuesti ning ütles, et käib hea meelega ise laiult läbi ning toob sealt kas või veidigi prügi endaga tagasi mandrile. “Mõne koti prügi pärast pole mõtet kütust kulutada, seepärast on ettevõtmine võimalikult vähe energiat kulutav,” ütles Andrus. Nii sõitiski ta täna hommikul Tallinnast Vormsi praamile rohelist energiat tarbiva autoga. Vormsi rannale jõudnuna pakkis Andrus lahti aerulaua ning muu vajaliku varustuse, pani kallipso selga ning asus ületama nelja kilomeetri pikkust mereteed Harilaiule.

“Tuul oli tugev ja vihma sadas, vahepeal oli laine nii kõrge, et ei olnud midagi näha, kui lainepõhjas olin,” ütles vapper mees. Aega kulus sellistes oludes rohkem, kui muidu, ning ligi 2 tundi hiljem jõudis Andrus laiule. “Ilmselt läbisin ka vähemalt kilomeetri rohkem maad, sest Vormsile tagasi jõudes randusin kilomeetri kaugusel autost,” sõnas ta. “Teekond oli raske ja väsitav. Harilaiul olles kogusin kokku paari kotti prügi, peamiselt pakendeid ja pudeleid, sõin, et energiavarusid taastada ja hakkasingi taas tagasi tulema. Õnneks midagi ohtlikku ei juhtunud. Oli huvitav matk!” andis Andrus aimu pikast päevast.

“Aega jäi väheks! Alguses plaanisin aerulaua järel vedada kummipaati, mis oleks tervenisti Harilaiu rämpsu täis, kuid et saarele jõudmine võttis rohkem aega, ei olnud enam mahti kummipaati täis puhudagi. Ajalimiidi seadis praam, millega mandrile tagasi jõuda,” muigas mees.

Andrusele meeldib matkata ning ta on erinevaid matku korraldanud ja läbi teinud palju. Eelmisel nädalal toimunud maratoni läbis ta ajaga 3 tundi ja 48 minutit. “Erilist trenni ma ei tee, Tallinnas liiklen jalgrattaga. Täna oli taas omapärane päev! Mul on hea meel, et kas või veidikegi prahti vähemaks sai, kuigi laiule tasub tagasi minna küll. Võib-olla teen seda eesootaval suvel, kui on plaanitud ujumisretk Hiiumaale,” avaldab mees oma plaane. Ühtlasi ootab ta väga aega, mil nafta maailmast otsa saab. “Siis on elu kordades lihtsam,” kommenteerib Andrus jutu lõpuks.